Kui hea lehelugejaga peaks autot juhtides näiteks pisukese tahtmatu kiiruseületamise eest politseile vahele jääma, siis on selle äparduse juures hea vähemalt see, et asi laheneb üsna ruttu ja arusaadavalt. Kui politseinik ei piirdu hoiatusega ja patustanu rikkumist ei vaidlusta, tuleb trahviotsus kiiresti ja selle tasumine on tehniliselt lihtne. Ei tarvitse joosta paberitega ametiasutuste vahel ning toimunut mitu korda üle seletada, seda enam, et seletada justkui polegi midagi.
Teisiti on pikka aega olnud lugu lihtsate võlavaidlustega. Ka kõige selgemaid võlanõudeid, näiteks naabrimeeste omavahelist väikelaenu või tasumata sidekulu tuli klaarida pikas kohtumenetluses niigi üle koormatud kohtunike juhtimisel. Õige pisut liialdades on see võrreldav olukorraga, kus liiklustrahve määraks Riigikogu.
Usaldamatus tähendab tõsist ohtu
Aastaid lahendati suur osa lihtsaid vaidlusi pärast täismenetluse läbimist tagaseljaotsusega, sest võlglased ei reageerinud kohtu teadetele menetluse alustamise kohta. Ja pole teada ega ka võimalik välja selgitada, kui palju inimesi on oma õiguse nõudmisele käega löönud lihtsalt põhjusel, et selle saavutamine näib arutult vaevanõudev.
Ajakirjanduse andmeil võib arvata, et ka üksikemadest, kes on loobunud lapse isaga elatise üle protsessimast, on päris palju.
Kui selline usaldamatus peaks laialt levima, tähendaks see õigusriigi seisukohalt tõsist ohtu. Vaidlused ei pea lahenema mitte ainult õiglaselt, vaid ka mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega.
Et säärast käegalöömist mitte soodustada, võeti 2006. aasta algul kohtutes kasutusele maksekäsu kiirmenetlus – kõige lihtsam, kiirem ja ressursisäästlikum võimalus jõuda kohtulahendini asjades, milles ei ole vaidlust, s.t võlgnik tunnistab talle esitatud nõuet (vt tarkmeestaskus.just.ee).
Lühidalt kirjeldades käib asi nii: inimene, kes tahab näiteks naabrimehelt väikevõlga tagasi või elatise maksmisest hoidunud lapsevanemalt lapse elatisraha, esitab kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sel juhul kohtuistungit ei peeta ning võlgnikku kohustatakse võlga tasuma üksnes sellesama avalduse põhjal. Ka võlglase seisukohast on asi lihtne: kui ta nõudega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada ning vaidlus jätkub tavalises kohtumenetluses.
See menetlusliik läks päris hästi käima: näiteks 2007. aastal esitati üle 32 000 avalduse ja 2008. aastal on kohtud suutnud menetleda senisest ligi kolm korda rohkem maksekäsuavaldusi. Sellele vaatamata polnud justiitsministeeriumil põhjust nende edusammudega rahulduda. Ehkki tänu maksakäsumenetlusele on tsiviilkohtunike töökoormus vähenenud ligikaudu veerandi võrra, on suur osa tööd tulnud teha paberil, mis ei lase kasu saada tänapäevaste lahenduste kiirusest ja kokkuhoiust.
Sule ja tindi aegadest e-ajastusse
1. oktoobril rakenduski uuendus, mille kohaselt ei pea avalduse esitamiseks enam täitma internetist välja prinditud või kohtu kantseleist saadud avalduse vormi ja seda siis paberil või e-postiga ära saatma. Nüüd jõuab avaldus kohtusse elektrooniliselt ning tänu sellele ei menetleta seda ka kohtus mitte paberil, vaid automaatselt. Elektroonilist maksekäsumenetluse avaldust saab esitada aadressil www.e-toimik.ee (kuni 1. novembrini on siiski võimalik avaldusi esitada ka internetist välja prinditud või kohtu kantseleist saadud vormil kas paberil või e-posti teel. Neid avaldusi menetlevad võlgniku elukohajärgsed maakohtud).
See tähendab esmajoones kiiremat ja arusaadavamat menetlust kodanikele. Inimesed saavad lahendi oma nõudele senisest märksa rutemini. Kuna oma nõude käiku on nüüd võimalik igal ajal interneti vahendusel jälgida, siis ei pea ka näiteks üksikema pikalt ja teadmatuses ootama, mis otsuse kohus lapse elatisrahata jätnud isa suhtes teeb.
Uus süsteem ei kujuta endast siiski lausa konveierit, kus liini alguses sisestatakse andmed ja teisest otsast väljub kindla ajavahemiku järel õiglus. Paratamatult jääb menetluse kestus sõltuma sellest, kui kiiresti ja edukalt õnnestub võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnikule saab dokumendid suuremate probleemideta üle anda, siis võiks elektroonilises menetluses täitedokumendi ehk maksekäsu ideaaljuhul kätte saada vähem kui ühe kuuga.
Tänu elektroonilisele uuendusele saab maksekäsumenetluse ülalpidamiskulusid ligi poole võrra kokku hoida. Nõudeid jõutakse menetleda rohkem ja senisest märksa lühema aja jooksul ning kohtunikel on võimalik keskenduda keerukatele tsiviilasjadele. Ja muidugi on kogu asja juures kõige tähtsam see, et inimesed saavad lihtsad vaidlused lihtsalt lahendada, kulutamata kohtuuksi ning oma aega ja raha.
MARKO AAVIK,
justiitsministeeriumi asekantsler
