Tänaseks on selgunud parimad koolid, kes saavad auhinnaks rahalise preemia, nende hulka kuulub põhikoolide osas ka Pala kool meie maakonnast.
Parimad selgitati välja nii põhikoolide, gümnaasiumide, erivajadustega koolide kui ka kutseõppeasutuste osas, kokku üheksa kooli. Rahalise preemia suurust Eesti Koolispordi Liidu peasekretär Madis Pettai veel avaldada ei tahtnud, kuid andis mõista, et tegemist on üsna korraliku summaga.
Lisaks parimate selgitamisele loositi välja ka väiksemaid auhindu, meie maakonnast naeratas loosiõnn Torma Põhikoolile, kes saab auhinnaks spordivarustust.
Paremate koolide valimisel pidas zürii oluliseks võimalikult laia osavõtjate hulka ja õpilaste initsiatiivi ning kaasaaitamist tervisepäeva läbiviimisel.
Sporditraditsioonid väärivad tunnustamist
Madis Pettai hinnangul oli tervisepäev Pala koolis hästi läbi mõeldud. Tegevusse oli haaratud kogu koolipere, see väike kool on maakonnas ka pikaaegsete ja järjepidevate sporditraditsioonidega. “Kool on tubli ja seda me kokkuvõtete tegemisel ka arvestasime,” ütles Pettai, kes tõi välja sellegi, et Pala koolis korraldatakse juba kümmekond aastat noorte suusamaratoni.
Pettai sõnul pilli nii-öelda lõhki ei aetud: kuna ettevalmistusaeg jäi lühikeseks (üleskutse tuli alles augusti lõpus) ning paljudel koolidel olid ka spordipäevad juba ajaliselt paika pandud, peeti oluliseks peamiselt seda, et koolides laste tervisele mõeldakse.
Madis Pettai sõnul saatis kirjalikke materjale ning fotosid koolides toimunud spordipäevadest 85 kooli. Et sellises ulatuses toimus ettevõtmine tänavu alles esimest korda, võib huvi piisavaks ja isegi väga heaks lugeda.
Pala kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kalev Karu oli tunnustuse üle siiralt üllatunud ning arvas, et ehk mängis selles rolli rattamaratoni korraldamine. “Tunnustamine ja märkamine annab kindlasti enesekindlust juurde,” märkis õpetaja. Tema sõnul oli tervisepäeval haaratud kogu kool ? nii õpilased kui õpetajad. Ka üle-eestilisel rattamaratonil osales palju Pala kooli õpilasi ? umbes 40.
Tervisepäev Pala koolis ei toimunud küll täpselt 9. septembril, vaid 14. kuupäeval, mil toimus ka maakondlik tervisepäev ja Pala esimene rattamaraton koolinoortele. Seal osales ligi sada ratturit kogu Eestist. Raja pikkuseks oli 12-40 kilomeetrit, olenevalt osalejate vanusest. Rattamaraton tahetakse muuta iga-aastaseks traditsiooniks, nagu on ka suusamaraton. Rattamaratoni päeval said noored end proovile panna ka vigur- ja aeglussõidus, samuti paigalseisus. Jalgratta paigalseisuvõistluse on ellu kutsunud Erika Salumäe.
Kui maraton oli mõeldud kõigile huvilistele, siis päeva esimeses pooles oli mõeldud eelkõige oma kooli õpilastele.
Nii algas tervisepäev Tartu Ülikooli õppejõu Peep Pälli loenguga “Meie tervis”. Samal päeval selgitati kooli meistrid krossijooksus. Põnevatel individuaalaladel said üksteiselt mõõtu võtta nii õpilased kui ka õpetajad. Prooviti kätt täpsuses: golfipallide veeretamises, mobiiltelefoni visked, hoota kaugushüppes ning tasakaalu-painutusharjutuste kombinatsioonis. Uudse alana on oli kavas naisekandmise võistlusest inspiratsiooni saanud tüdrukutekandmine, kus iga klassi esindasid julgemad ja tugevamad paarid.
“Maratoni ettevalmistamisel oli õpilased suureks abiks, näiteks võistlusradade maha märkimisel ja puhastamisel,” rääkis õpetaja Karu Lisaks ratta- ja suusamaratonile tahetakse üle-eestilist sarja täiendada veel ühe võistlusega, tõenäoliselt jooksuga. Palal toimuvad ka sügiseti ja kevaditi maakondlikud jalgratta- ja jooksukrossid.
Pettai kiitis Jõgeva maakonna koole: peaaegu kõik neist võtsid osa ülemaakondlikust tervisepäevast, paljud korraldasid veel lisaks üritusi oma koolides. “Jõgevamaa õpilastest oli tervisliku tegevusega haaratud 80-90 protsenti õpilastest,” rõõmustas Pettai.
Populaarsed matkad ja maastikumängud
Populaarsemateks tervisepäevaüritusteks üle Eesti olid mitmesugused matkad ja maastikumängud kooli ja kodukoha ümbruses. Huvitavamatest ideedest tõi Pettai välja seiklusmängud ja -matkad.
Kuigi absoluutset paremusjärjestust ei selgitatud, jäid hindajatele üle Eesti kõige rohkem silma Sindi gümnaasium Pärnumaalt ja Kaiu Põhikool Raplamaalt, kus tegevus oli väga põhjalikult läbi mõeldud ning õpilased olid ise ka korraldajateks. Samuti võtsid õpetajad aktiivselt kõigest osa.
Koolides toimunud tervisepäevaüritused olid suunatud eelkõige õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmisele, samuti pöörati tavapärasest enam rõhku ka tervislike eluviiside tutvustamisele ja toitumisele. Tervisepäevade korraldamine ja sellest osavõtt oli kõigile koolidele ja õpilastele vabatahtlik.
EVA KLAAS
