Eeloleval laupäeval saavad Tallinnas põllumajandusministeeriumis tunnistused esimesed maaturismi edendajad. Need on enamasti ka külaliikumise liidrid üle Eesti. Valmimas on ka vastav infovoldik ja kogumik. Märtsikuust alates kuni septembri lõpuni kestnud koolitusele koguneti erinevatesse Eesti paikadesse saama tarkusi lektoreid ja teisi asjatundjaid kuulates. Koolituspäevade vahepeal täideti kodutöö ülesandeid. See tähendab, et koostati marsruute oma kodukandi külade tutvustamiseks. Sisuliselt tähendas see omakandi atraktiivsemaks muutmiseks läbirääkimisi külainimestega, kohalike tegijatega.
Nagu selgus, pole selle nimel, et oma kodukanti kaugemalt tulnule näidata, midagi suurt ja erilist kohale tuua. Turist tuleb vaatama ikka kõige enam seda, mis meil omapärast ja traditsioonilist. Ta ei taha näha maal millegi moeka ja euroopaliku järeleaimamist, pigem loodab ta kokku puutuda millegi ürgse ja ainult sellele paigale omasega. Seepärast on meilgi õigem otsida oma juuri ning säilitada seda head ja ilusat, mis eelnevad põlved meile jätnud. Siis on loota ka, et suudame ise rohkem alles ja endaks jääda.
Küllap on meil nõukogude aja pärandina säilinud paraadlikkus, ülevaatuste ja sotsialistlike võistluste vaim veel üksjagu veres, mis takistab mõnikord siirast rõõmu tundmast ehtsast, heast ja kättesaadavast. Seepärast siis peavadki Maarjamaa inimesed seda õiget tunnet, kuidas iseenda rõõmuks midagi teha ning üksteist hinnata osata, minema tundma näiteks üle lahe Soome. Seal kogetud lihtsad tunded ja emotsioonid õpetavad vahest ehk meilgi tasapisi üksteisest paremini aru saama.
