Õpetaja on läbi aastasadade olnud üks auväärsemaid elukutseid ja kuna inimkond õppimata ellu ei jää, siis jääb õpetaja lugupeetud amet igavesti kestma.
Ükskõik, kas ta seisab klassi ees nagu veel praegu enamasti või viib läbi videokonverentsõpet, nagu teeb näiteks Mart Reiniku Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Ööpik Kihnu kooli lastele. Selle järjepidevuse tõttu on igati loomulik, et kord aastas tähistame traditsioonilist õpetajate päeva, mil saame tänada kõiki õpetajaid ja veel kord meelde tuletada, kui tähtis see amet ikkagi on.
Just sellel päeval, õpetajate päeval, täname neid õpetajaid, kes on oma tööd teinud südamega ning sellega pälvinud oma õpilaste, kolleegide ja laiema kogukonna tähelepanu. Õpetajate tööd on väga raske hinnata, sest erinevalt paljudest ametitest, ei saa õpetaja tehtud tööd joonlauaga mõõta — iga õpilane on eriline. Õpetajale võib teinekord mõne krutskivenna “kolm” teha rohkemgi rõõmu kui priimuse järjekordne “viis”, sest noored teadmiste nimel pingutama saada on igal juhul kordaminek. Pealegi on kool ka kasvatusasutus ja meie eesmärk seal võiks olla lapse tasakaalus ja üldine areng, mitte ainult hinne tunnistusel.
Praegusel ajal, mil nii maailmast kui ka Eestist kostab ärevaid sõnumeid, olgu Eesti õpetajatele öeldud, et ükskõik kui suured raskused ka poleks, ei kavatse riik hariduskulude katmisel koonerdada ja ka tuleval aastal jätkub palgatõus.
Õpetajaid on alati vaja
Õpetajate päeva puhul kutsume 30 aasta õpetajat Tartusse tänuüritusele. See ei tähenda, et õpetajat märgatakse vaid kord aastas. Meie õpetajad teevad väga head tööd, seda on näidanud rahvusvaheliste õpitulemuste võrdlevad analüüsid, kus Eesti õpilased on parimate seas. Koolikuul tunnustasime ka noori, kes rahvusvahelistel võistlustel ja olümpiaadidel hästi esinenud ja meie riigile kuulsust toonud. Need saavutused ei oleks olnud võimalikud ilma õpetajate abita.
Tahan väga, et just sellistest tublidest ja hakkajatest noortest saaksid õpetajad, see oleks võit kogu riigile. Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös taastasime Eesti esimese haridusministri Peeter Põllu nimelise stipendiumi neile tudengitele, kes valmistuvad õpetajaks saama. Esimene Peeter Põllu stipendium anti välja kuu aja eest, aga sellest aastast rakendub terve stipendiumiprogramm 2000-kroonise õpirahaga kuus ligi sajale õpetajakoolituse üliõpilasele. Kui tulevane õpetaja saab juba õpingute ajal eelkõige enese teadmiste ja silmaringi laiendamisse süveneda, jõuab lõpuks meie laste ette ka asjalikum õpetaja.
Ka noortele õpetajatele mõeldud lähtetoetuse ülesanne on motiveerida tänaseid üliõpilasi olulise stardirahaga, et nad asuksid õpetajatööle väljaspool Tallinna ja Tartu linna, seal, kus järelkasvust kõige enam puudus. Kokku 200 000-kroonise lähtetoetuse saavad kvalifitseeritud, õpetajakoolituse läbinud õpetajad kätte kolme aasta jooksul — esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 ja kolmandal taas 50 000 krooni. Kui õpetaja püsib ametis vähemalt viis aastat, siis oli see raha talle tagastamatuks toetuseks.
Inimesed peavad kogu aeg õppima ja ennast täiendama, õpetajad pole selles suhtes erandid. Peatselt on valmimas õpetajahariduse strateegia, mis lisaks õpetajate kohustusele ennast harida seab olulisele kohale enesetäiendamise toetamise. Seda saavad teha eeskätt kolleegid, kuid väheoluline pole ülikoolide tugi õpetajatele, kes tahavad oma ametis paremaks saada.
Maailm areneb järjest kiiremini ja keegi meist ei saa enam läbi ilma kaasaegsete infotehnoloogiavahenditeta. Ka õpetajale annab tänapäevane tehnika suuremad võimalused, lisaks on tehnoloogia kasutamine koolijütsidele huvitav ja õpetatav jääb paremini meelde. Õpetajate sülearvutitega varustamise programm on nüüdseks firmadevahelisest vaidlusest pääsenud ja sügisese koolivaheaja alguseks peaksid esimesed arvutid jõudma kasutajate kätte. Kuna tellimus on suur — ikkagi neli tuhat arvutit —, siis on aasta lõpuks loodetavasti esimene ring Eestile peale saanud. Programm jätkub neile, kelleni sülearvutite eraldamise järjekord sel aastal ei ulatunud, ligilähedaselt samas mahus järgmisel aastal.
Kool olgu turvaline koht
Koolikiusamine ja ärevus sellega seotud ilmingutest on muutunud ebameeldivalt päevakajaliseks. Kõik koolis toimuv puudutab ka õpetajaid. Mingit üht salarelva kooli turvaliseks tegemiseks pole olemas, kõik sõltub inimestest meie ümber. Kas märkame tõrjutud, kiusatud ja kiusavaid lapsi, kas me oskame neid aidata. Mõni sooviks selle probleemi lükata üksnes õpetaja õlgadele. Aga just siin vajab õpetaja terve ühiskonna tuge. Pealegi suudab ta õpilastele turvatunnet pakkuda vaid siis, kui tunneb ennast ise igati turvaliselt – nii sotsiaalse seisundi kui ühiskondliku positsiooni poolest.
Just meie kõigi, terve ühiskonna tugi ja tunnustus annab õpetajale teadmise, et tema amet on väärikas ja vajalik.
TÕNIS LUKAS,
haridusminister
