?Kõige parem oleks küsida otse omavalitsuselt, kuidas on korraldatud olmejäätmevedu ja kas selles või teises piirkonnas seda üldse korraldama hakatakse,? soovitas oma prügiga omapäi jäänud inimestele Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu.
Näiteks alla 1500 elanikuga omavalitsustel on õigus prügivedu mitte korralda. Veel võivad vallad paigaldada mõnesse kohta suured prügikonteinerid, kuhu kõik külaelanikud oma olmejäätmed tuua võivad. ?Loomulikult ei tehta seda tasuta, teenuse eest tuleb maksta,? rõhutas Aunpuu.
Mida peaksid tegema inimesed, kelle omavalitsus ei korralda ega hakka lähiajal korraldama prügivedu? Neil on kaks võimalust. On võimalik viia oma sorteeritud prügi prügilasse või jäätmejaama. Jõgevamaal tegutsevad Torma prügila ja Kasepää jäätmejaam. Teine võimalus on sõlmida leping mingi prügiveoteenust pakkuva ettevõttega. Reeglina võib sellistest ettevõtetest laenata või osta ka prügikonteinereid.
Pensionäridel, kes elavad kaugel prügilast ja jäätmejaamast, kes ei oma isiklikku transpordivahendit ja kellel tihti pole telefoni (rääkimata internetiühendusega arvutist), ei jää midagi muud üle kui oma prügi põletada või matta.
Jäätmete probleem ELis
Pärast liitumist Euroopa Liiduga peaksid inimesed (ka maakohtades) arvestama kahe uuendusega prügimajanduse valdkonnas: igasugune prügi veo- ja utiliseerimisteenus on tasuline ja jäätmed tuleb ise sorteerida.
Teadlased tunnevad keskkonna saastatuse pärast üha rohkem muret. Eestimaa loodust saab iga inimene säästa sellega, et paigaldab oma kraanikausi alla mitu prügiämbrit. Ämbrite arv sõltub sellest, millised prügikonteinerid teie läheduses asuvad.
Näiteks on Jõgeva vallavalitsus paigaldanud Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevikku ning Vaimastvere külla joogitaara konteinerid. ?Sinna võib panna klaasist, plastist, alumiiniumist, kartongist ja plekist joogipudeleid ja purke,? loendas Jõgeva abivallavanem Vello Lukk. Torma vallas on samuti mitu pudeli- ja paberikonteinerit.
Kindlasti peaks olema igas kodus eraldi koht, kuhu koguda ohtlikke jäätmeid ? katkisi kraadiklaase, aegunud ravimeid, patareisid, akusid, lampe, surve all olevaid deodorandiballoone jms. Kogumiskeskusi, kus võetakse vastu ohtlikke jäätmeid, on Jõgevamaal küllalt.
Omavalitsused ei jõudnud õigeks ajaks
Uue jäätmeseaduse järgi jäi jäätmeveo korraldamisel põhivastutus kohalikule omavalitsusele. Käesoleva aasta algusest pidid kõik omavalitsused korraldama oma haldusalades korrapärase jäätmeveo ? valima ja sõlmima lepingu jäätmeveoettevõttega, mis peaks teostama prügivedu nende haldusterritooriumil. Enamik seda ei teinud. Miks?
Põhjendusi on palju. ?Selle seaduse täitmise eelduseks oli suur eeltöö. Osa aktiivsemaid omavalitsusi juba hakkasid seda korraldama. Jäätmekavad ja jäätmehoolduseeskirjad on paljudel juba tehtud,? rääkis Aunpuu ja lisas: ?Hetkel on käes palju tähtsam ettevõtmine ? valimised. Ja jäätmekäitlust puudutavad otsused on rahva seas tihti ebapopulaarsed.?
Jäätmehoolduskeskused
Eestis tegutseb mitu MTÜst jäätmehoolduskeskust, kelle eesmärk on abistada ja ühendada omavalitsused jäätmeteprobleemide lahendamisel.
Jõgevamaa territooriumil asuvad kahe jäätmehoolduskeskuse mõjualad. Põltsamaa piirkonna neljas omavalitsuses ? Põltsamaa linnas ja vallas ning Pajusi ja Puurmani vallas ? on olukord jäätmeveoga parem kui mujal Jõgevamaal. Neid aitas selles küsimuses Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus.
Ida-Eesti jäätmehoolduskeskusega on liitunud kuus omavalitsust Jõgeva- ja Tartumaalt: Torma, Saare, Jõgeva, Palamuse ja Alatskivi vald ning Kallaste linn.
TIINA JURJEVA
