Kartulisaak tõotab tänavu tulla mullusest parem

Jõgeva vallas tegutseva OÜ Jõgeva Seemnekartul juhataja Ilmar Polli ütles, et kartulisaagi koristus veel käib. Tema sõnul on osa kartulit juba võetud, viimased tööd tehakse lähipäevil. Polli sõnul on keskmine saak ühelt hektarilt keskmiselt 25-30 tonni. “Saak on mullusest parem,” kinnitas ettevõtja. Parema saagikuse põhjustena toob Polli välja selle, et tõenäoliselt sai põldu tänavu paremini väetada, aga ka ilmastikuolud olid soodsad.

Kartulikasvatus suurt tulu ei too

“Põld ka sellises kohas, et vihma sadas rohkem kui mujal, äikesevihmad käisid üle,” ütles Polli.

OÜ Jõgeva Seemnekartul kasvatab kartuleid 5 hektaril, maas on niisugused kartulisordid, mida saab sööklatele müüa. Kunagi on ettevõte kasvatanud kartulit ka 30 hektaril.

Polli sõnul kartulikasvatus suuri kasumeid ei too: ära elab, aga investeerimiseks eriti midagi üle ei jää.

“Ma arvan, et jätkan kartulikasvatusega veel mõned aastad, kui tervist ikka on,” ütles Polli

OÜ Hansukartul juhataja Hans Tamm ütles, et päris adekvaatselt ei saa tänavust saagikust praegu veel hinnata, sest kartulivõtt alles käib. Kokku 40 hektaril kartulit kasvatav ettevõtja on jõudnud ära koristada varase kartuli, mille saagikust võib hinnata keskmiseks.

Tema sõnul on aga kartul tänavu hästi kasvanud, külm võttis pealsed ära eelmisel nädalal. “Kartul ei ole võtmiseks veel päris valmis,” tõdes Tamm. Mugulaid on ta enda sõnul vaadanud ja selle järgi tundub, et saak tuleb normaalne, kuid enne, kui kõik üles võetud, ei saa midagi kindlat öelda.

Ühest pesast 10-12 kartulit

“Varajase kartuli koristamine jäi kuiva perioodi, seepärast ehk ei tulnud ka väga head saaki,” ütles ettevõtja. OÜ Hansukartul kasvatab kartulit müügiks, peamiselt on maas sordid “Folva” ja “Milva”.

Palamuse vallas Eerikvere külas elav Ilmar Schasmin kasvatab kartuleid umbes 0,3 hektaril enda tarbeks. “Kartul on tänavu hea,” kinnitas Schasmin. Tema sõnul on kartulid suured ning neid on ka arvuliselt palju: ühest pesast on mees kokku lugenud 10-12 kartulit, aga see oleneb ikkagi sordist.

Tema sõnul oli küll kevad jahe ning kartuli mahapanek jäi tavalisest hilisemaks. Väga vara maha pandud kartulid kannatasid hiljem lehemädaniku ja muude haiguste all. “Vahepealne põud kartulisaagile halvasti mõjunud ei ole,” kinnitas Schasmin.

“Eriti hästi kasvavad Jõgeva kohalikud sordid,” ütles mees. Tema sõnul lõunapoolseid, näiteks Hollandi kartulit eriti kasvatada ei tasu. Mida lõunapoolsemad sordid, seda kergemini kipuvad kartuleid kimbutama haigused ja mädanikud ning saagikus kannatab.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus