Et rekord kukkus, polnud muidugi mingi ime, pigem oli ime, et see alles teises heitevoorus juhtus: viiest Põltsamaal võistelnud kettaheitjast kolmel küünib isiklik rekord ju üle 70 meetri ning neli on võitnud medaleid suurtel tiitlivõistlustel.
Esimene voor oli kõigil natuke kobav. Küllap vajas muuhulgas harjumist asjaolu, et kettaheiteringil polnud ümber kaitsevõrku ning sportlased pidid tavalisest natuke ettevaatlikumad olema, et ketas rahva sekka ei lendaks. Teisele voorule pani Alekna aga juba punkti staadioni rekordiga 65.76. Pikka eluiga sel rekordil polnud, sest juba järgmises voorus lendas Alekna enda ketas veel kaugemale ? 68.03 peale.
Eesmisest, venelase Vladimir Ljahhovi poolt 1977. aasta Suurte Tõllude kokkusaamisel heidetud staadionirekordist parema tulemuse said ka teiseks tulnud Gerd Kanter (65.70) ja kolmandaks tulnud hispaanlane Mario Pestano (64.70). Aleksander Tammerti laeks jäi laupäeval 61.93 ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kettaheitja Frantz Kruger sai kirja 61.50.
“Eks mul natuke kahju ole ikka, et ma siinse staadioni rekordit enda nimele ei saanud,” ütles pärast võistlust Gerd Kanter.
Leedu vägilast Aleknat on ta eelmisel hooajal korra ka võitnud, ent nii tänavusel Helsingi MMil kui ka päev enne Suurte Tõllude võistlust Tallinnas toimunud Aleksander Tammert seeniori auhinnavõistlustel tuli tal Alekna paremust tunnistada.
“Edukas hooaeg on seljataga, nüüd võin endale nädala täielikku puhkust ja paar nädalat aktiivset puhkust lubada, et oktoobri algusest uueks hooajaks valmistuma hakata,” ütles Kanter. “Loodan järgmisel hooajal, mille tipphetkeks on Göteborgis toimuvad kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, Aleknat vahel ka võitma hakata. Eneseusku lisab see, et olen Aleknast seitse aastat noorem ja heidan tegelikult juba praegu rohkem kui tema minu eas.”
Mini-MM
“Võistlus lõppes just nii, nagu lõppema pidi,” ütles Põltsamaal peakohtuniku rollis olnud Eesti heitjate-tõukajate koondise treener Aleksander Tammert seenior. “Veelgi paremaid tulemusi takistas saamast see, et mehed olid eilsest Tallinna-võistlusest veidi väsinud ning ilmgi ei olnud soodne: oli väike taganttuul, mis ei lasknud õhkpadjal ketta alla tekkida ja nagu niitis ketta maha.
Sellele vaatamata võib tänast võistlust lugeda mini-MMiks ja eilset koguni super-MMiks, sest mõlemal heideti paremaid tulemusi kui MMil.”
Et sellist võistlust pole Põltsamaa staadion veel näinud, nentis ka kettaheitjate jõuproovi kommenteerinud raadiomees Tiit Karuks. Paraku ei näe see staadion sellist võistlust võib-olla mitte kunagi enam, sest Suurte Tõllude kohtumised 32 aastat tagasi algatanud ja neid läbi aastakümnete vedanud spordimees, ajakirjanik ja poliitik Ants Paju sellist üritust rohkem korraldada enam ei kavatse.
Sõpruse pargis toimunud kuulitõukevõistlus kujunes küll 35-aastase ja 150-kilose Roland Mändla monoetenduseks, sest selle ala Eesti parim Taavi Peetre ja tema Soome kolleeg Ville Tiisanoja ei saanud kahjuks kohale tulla, aga tänu Tammert seeniori kommentaaridele oli see väga lõbus etendus. Nii mõnigi pealtvaataja avaldas pärast arvamust, et vana Sass on kui mitte Eesti parim, siis vähemasti vaimukaim spordikommentaator. Tõsi, sellest aru saamine, kuhumaale Sass tõtt rääkis ja kustmaalt villast viskama hakkas, jäi igaühe enda mureks. Mine tea, võib-olla mõni jäigi uskuma, et Sass kavatseb Peetre ja teised “külapoisid” koondisest välja visata ning 16.95 tõuganud Mändla asemele võtta ning et IAAFi Monacos asuv peakorter kavatseb sellesama 16.95 uue maailmarekordina kinnitada.
Võistelda said sel sisukal spordipäeval ka kohalikud noored: Põltsamaa staadionil toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klasside vaheline pendelteatejooksu võistlus ning Sõpruse pargis klassidevaheline aastajooks. Kahe ala kokkuvõttes võitis ja sai karika “Meistritelt noortele” omanikuks XIa klass. Individuaalse aastajooksu 2005 meetrisel distantsil võitis noormeestest Madis Vester ja neidudest Liis Emajõe.
Sama päeva sisse mahtus aga veel üks kohaliku spordielu seisukohalt tähtis sündmus: Põltsamaa Ühisgümnaasiumi uue spordihoone seinal avati mälestustahvel, mis meenutab, et hoone alla jääb kuulitõukering, millel kümnevõistluskuulsus Heino Lipp tõukas 1951. aastal kuuli just niisama palju kui Mändla laupäeval ehk siis 16.95, ainult et 54 aastat tagasi oli see tulemus parem kehtinud Euroopa rekordist.
Suurte Tõllude kohtumine lõppes võistlusel osalenud sportlaste ning kohal viibinud Eesti olümpiavõitjate kogu liikmete Erika Salumäe, Svetlana T?irkova-Lazovaja ja Jaak Uudmäe austamisega monumendi “Tee Olümposele” jalamil. Spordikuulsuste Põltsamaal viibimist jäävad mäletama nende istutatud puud Sõpruse pargis.
“Selle ürituse tähtsust noorte sportima innustamisel on võimatu ülehinnata,” ütles Eesti Koolispordi Liidu president Erika Salumäe. “Mõnikord arvatakse, et noortele on vaja vaid tingimused luua ja küll nad siis spordivad, aga tegelikult on neile vaja ka elavaid eeskujusid. Mina ise hakkasin näiteks treeningpäevikut pidama ja seega sporti tõsisemalt suhtuma alates sellest päevast, kui Elva Keskkoolis, kus ma toona õppisin, käis külas olümpiavõitja Ants Antson.”
Et Põltsamaal viibinud spordikuulsused oma missioonist täie selgusega aru said, näitas see, et keegi ei öelnud ära ühelegi autogrammiküsijale ega pildistada soovijale. Aga neid oli sadu või koguni tuhatkond.
RIINA MÄGI
