Möödunud aastaga võrreldes on tänavu koolilapsi maakonna üldhariduskoolides peaaegu 300 võrra vähem. Esimestes klassides asus eelmisel sügisel õppima 393 last, sellel aastal on aga noorimaid koolilapsi 352. Niisiis annab see aimu laste arvu vähenemisest tulevikuski.
Voore koolis on tänavu lapsi rohkem
Kui koolides on praeguseks õppetöö rütm juba sees, siis tänavu esimest aastat uude üle-eestilisse infosüsteemi üle läinud koole puudutav statistika vajab ilmselt veel sisseelamist. Uue programmi järgi sisestavad koolid oma andmeid otse ja paberkandjal enam mitte. Seepärast pole maavalitsuse haridusosakonnas praegu andmeid isegi selle kohta, kui palju on koolidesse tulnud uusi õpetajaid. Küll aga tahetakse uued õpetajad pidulikult maakonna õpetajateperre vastu võtta ülemaakonnalisel metoodikapäeval oktoobrikuus. Nii et vähemalt selleks ajaks on ka selge ülevaade kindlasti olemas.
Kuigi maavalitsuse haridusosakonna peaökonomisti Maret Saare sõnul võib laste arvus ette tulla muutusi kogu õppeaasta jooksul kas siis peredele elukohamuutuse tõttu või mõnel muul põhjusel, näeb vastav määrus ette, et õpilaste arv korrigeeritakse iga aasta 10. septembriks, mil kõik õpilased on sisse kantud õpilasregistrisse. Selle põhjal on näha, et õpilaste arv on tänavu vähenenud eelmise õppeaastaga võrreldes maakonna kõikides valdades. Erandiks on Saare vald, kus Voore koolis on sedakorda lapsi kümne võrra rohkem kui aasta tagasi. Kui eeldada võis, et põhjuse selleks on andnud sealne õpilaskodu, siis kinnitab Voore kooli direktor Raivo Reimets, et õnneks on siiski õpilaste arv kasvanud oma piirkonna arvelt. Ka esimesse klassi tuli tänavu lapsi rohkem kui möödunud sügisel. “Oleme oma töö koolis planeerinud vastavalt sellele, et lapsi on ja nende arv kasvab,” ütles kooli direktor.
Õpilaskodud on ennast õigustanud
Õpilaskodud nii Voorel, Vaimastveres kui ka Adaveres alustavad aga teist aastaringi ja sisseelamisraskused on seal ilmselt juba seljataga. Kui Vaimastvere ja Adavere õpilaskodus on peamiselt oma valla ja lähema ümbruse lapsed, siis Voorel on omakandi õpilasi vaid kuus ning ülejäänud viisteist on pärit Viljandimaalt Abjast, Tartust, Tartumaalt Varalt, Torma vallast jm.
Et osa lapsi sõidab koju vaid veerandilõpuks, on õpilaskodu avatud kõikidel päevadel kakskümmend neli tundi ööpäevas. Üldjuhul nõuavad sealsed lapsed ka rohkem tähelepanu kui teised, seepärast on õpilaskodu kooli direktori Raivo Reimetsa arvates tõsine väljakutse kogu pedagoogilisele kollektiivile. “Oleme juba isegi ühed oma koolipoisivitsad kätte saanud,” tunnistab ta. “Et enamikuga nendest lastest tuleb tegelda individuaalselt ja suurem osa vajab abi ka õppimisel, selgus, et õpilaskodu õppetunnis läheb ühel õpetajal raskeks. Kui kevadel õpilaskodu tööd analüüsisime, oli selge, et tundideks ettevalmistamine peaks käima kahes rühmas – eraldi nooremad ja vanemad lapsed. Nüüd ongi ametis pidevalt kaks inimest ja peab ütlema, et tulemused on käegakatsutavad”.
Kuigi nii õpilaskodu kaadrilt kui ka kooli personalilt nõuab õpilaskodu olemasolu lisahoolt ja muret, näeb kooli direktor selles siiski rohkem plusse kui miinuseid. Kasvõi ainuüksi selle nimel, et võimaldada õppida normaalsetes tingimustes mõnelgi lapsel, kel kodus selleks võimalused puuduvad, tasub pingutada. Pealegi jääb kohapeal olles vahest rohkem aega huvitegevusele. Ja muidugi mõjub õpilaskodu soodsalt ka õpilaste arvu kasvule.
Vaimastvere õpilaskodus on kõik 24 kohta valdavalt täidetud Jõgeva valla lastega, kui mitte arvestada kaht last Põltsamaa vallast ja üht Tartumaalt, kelle kodu varem oli Kuremaal. Nädalavahetustel ja koolivaheaegadel sõidavad sealsed lapsed aga kodudesse. “Käin neil ise esmaspäeviti Jõgeval koolibussiga vastas ja reedeti teen Kuremaa-Laiuse ringi,” ütleb kooli direktor Väino Ling. Puhkepäeviti õpilaskodus olemist ta ei poolda. “Siis oleks see juba lastekodu,” leiab ta.
Adavere õpilaskodus on kokku kümme kohta Põltsamaa vallast pärit lastele. Lisaks sotsiaalpedagoogile Liia Aunale on laste päralt ka üks kasvataja ja kolm kasvatajaabi.
VAIKE KÄOSAAR
