Reedel esitas Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon valitsusele pöördumise, milles teeb ettepaneku moodustada Keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuva reformi analüüsimiseks kõiki looduskaitseorganisatsioone ja -teadlasi kaasav valitsuskomisjon.
Komisjoni ülesanne on analüüsida keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuvat reformi ja selgitada, kas kavandatud reformid toovad endaga kaasa lubatud kokkuhoiu ning millised on selle kahjulikud ja pöördumatud mõjud.
Keskkonnaministeerium on alustanud laiaulatuslikku reformi, millega soovitakse liita ministeeriumi kolm allasutust üheks suureks superametiks. Keskkonnaministri peamine argument on kulude kokkuhoid, samas ei ole ühtegi analüüsi, mis seda väidet kinnitaks. Lisaks ei ole teada, milline on reformi mõju keskkonnale, mis kokkuvõttes võib kaasa tuua veelgi ulatuslikumad kulutused.
Keskkonnaminister juhindub oma tegevuses Nõukogude Liidu aegsest mudelist, jättes tagaplaanile euroopalikud väärtused. Minister Tamkivi unustab, et aeg, mil otsuseid tehti kabineti suletud uste taga, on möödanik. Rahvaliidu fraktsioon leiab, et rutaka reformi tagajärgede ilmnemisel on vastutav keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja sel juhul tuleb tal ka poliitiline vastutus võtta.
Eesti on liitunud mitmete looduskaitsekonventsioonidega, mis seavad kohustuse looduskaitseliste otsuste ja reformide igakülgseks avalikustamiseks. Näiteks näeb Arhusi konventsioon ette, et ametivõimud peavad otsustusprotsessis tegema kindlaks asjast huvitatud üldsuse ja ergutama neid osalema. Samas on Keskkonnaministeerium eiranud kõiki kaasamise hea tava reegleid, jättes reformid kitsa ringi otsustada.
Rahvaliit ja erakonna Riigikogu fraktsioon on korduvalt püüdnud suunata keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tähelepanu asjaolule, et meie ühist looduskeskkonda puudutavad otsused peavad tuginema laiapõhjalisele arutelule ja huvigruppide üksmeelele ning arvestama uuringute ja analüüsidega. Samale seisukohale on erinevates pöördumistes asunud ka mitmed looduskaitsjad ja teadlased.
Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et avaliku võimu teostamine peab olema avalikkuse huve teeniv, järelikult on vaja tõsta otsustamise ühiskondlikku legitiimsust, kaasates nii seaduste koostamisse kui ka riigi arengu seisukohalt oluliste kontseptsioonide, poliitikate ja arengukavade väljatöötamise protsessi võimalikult palju erinevate huvirühmade esindajaid.
Alles kevadel avaldasid opositsioonierakonnad keskkonnaminister Jaanus Tamkivile umbusaldust. Toona oli põhjus loodusvarade kasutamise ja kaitse tasakaalustatud korraldamise takistamine.
iii
KAREL RÜÜTLI, Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
