Suureks väljakutseks sellel ja 2006. aastal on Kalanduse Arengu Rahastu meetmete administreerimise kõrval ettevalmistustööd Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks Eestis aastatel 2007 ? 2013.
Selleks on vaja luua Eesti kalanduse strateegia ja kalanduse arengukava, lähtudes EL kalanduspoliitikast, Euroopa Kalandusfondi võimalustest ning siseriiklikest kalanduse prioriteetidest. Eestis kahepäevasel visiidil olnud Euroopa Komisjoni kalanduse ja merenduse volinik Joe Borg andis meile uueks finantsperioodiks lootust, et aastatel 2007-2013 saavad EList toetust ka meie sisevete kalamehed.
Olulised uued turud
Aastal 2004 võeti vastu Eesti riiklik arengukava, mis sisaldab meie tegutsemise prioriteete aastani 2007. Kalanduses on selleks olulisim olnud Kalanduse Arendusrahastu administreerimine, mis tähendab määruste väljatöötamist ja keskkonna loomist kalandusse suunatud vahendite rakendamiseks.
Tänaseks on arengukava punktidest käima lükatud kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine; kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus; vesiviljeluse investeeringutoetus; kalasadamate moderniseerimine ja sisevete kalanduse investeeringutoetus.
Oma järge ootavad veel kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine, kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed ja uute turgude otsimine, mis peaksid käivituma veel sel aastal. . .
Just uued turud on Eesti kalanduse jaoks kindlasti ääretult oluline probleem, sest see mõjutab kogu sektori sissetulekut. Raha aga on antud valdkonda hädasti juurde vaja (hetkeseisu illustreerib hästi Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Andres Variku ?est kalanduspoliitika konverentsil, kus ta taskud rahva ees pahupidi tõmbas). Siit tulenevalt on vaja tähelepanu pöörata ka kalatoodete konkurentsivõime tõstmisele.
Koostöö kolmanda sektoriga
Põllumajandusministeeriumi jaoks on oluline kaasa aidata kalandusega tegelevaid ettevõtteid koondavate liitude moodustamisele ja nende jätkusuutlikule arengule. Läbi liitude tegevuse on võimalik kindlustada kohusetundlik kalapüük ja müügitingimuste parandamine, sealhulgas püügiplaanide elluviimine, varustamise tsentraliseerimine ja hindade reguleerimine.
Ühenduse siseturu korralduses on ettevõtjaid koondavad liidud vajalikud ka selleks, et saaks rakendada interventsiooni mehhanisme ? turult eemaldamine, ladustamistoetus ja ümberpaigutamine. Lisaks sellele efektiivsem ühtsete turustandardite kasutamine, milledes on esitatud nõuded kalasaaduste kvaliteedile, suurusele, kaalule, pakendile, presentatsioonile, märgistamisele.
Lisaks liitudele on kindlasti vajalik ka tihe koostöö kolmanda sektoriga pikaajaliste arenguprogrammide ettevalmistamisel ja rakendamisel.
Hetkel pole ära kasutatud veel sektori kõiki laiemaid võimalusi, olgu üheks näiteks kasvõi kalanduse ja turismi koosarendamine.
Kalandus on Eestis oluline tootmisharu, mille tegevusele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Loodud arengukavad panevad paika edasise suuna ning läbi nende arendamise on võimalik saavutada kalavaru säilimine ja kalamajanduse jätkusuutlikkus.
ESTER TUIKSOO,
põllumajandusminister
