AS ISCG peadirektor ja juhatuse liigePriit Saksing otsib Ida-Euroopa päritoluga graniidile turgu nii Eestis kui ka välisriikides.
?Esimese miljoni teenimine on ettevõttele alati kõige raskem ja selle raha oleme jõudnud nüüdseks kätte saada, ? teatas Priit Saksing, kes praegu tegeleb graniidi kasutamise võimaluste ja eeliste tutvustamisega erinevates Eestimaa paikades.
Ettevõtja on kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutiga, abilinnapea Jüri Ratasega, Tartus suurettevõtja Neinar Seli ja abilinnapea Anto Iliga, Pärnus linnapea Ahti Kõoga. AS Merko Ehitus nõukogu esimehe Tooma Annusega ning teistegi omavalitustöötajate ja ettevõtjate ning arhitektide ja projekteerijatega.
Huvi tunnevad skulptorid
Võimalikud koostööpartnerid on tundnud huvi graniidi kasutamise vastu ning pidanud rahakotikohaseks ettevõtte hinnakirja. “Olen ka selgitanud ekspertide ja teadlaste arvamust, et Eestis kasutamiseks sobib oma omaduste ja kvaliteedi poolest kõige rohkem Euroopa põhja- ja idaaladelt pärit graniit,” ütles Saksing.
Firmal Vozrazdenije on Peterburis Euroopa suurimad graniidi ümbertöötlemise tehased, millest üks asub Ukrainas, kust on võimalus tellida kõikvõimalikes mõõtudes ja värvigammades tooteid.
Priit Saksingu sõnul on Venemaalt saadava graniidi vastu hakanud huvi tundma ka kunstnikud.
?Tallinnasse Toompeale ja kesklinna on paigaldamisel mitmed graniidist skulptuurid. Huvitav vestlus graniidi teemadel oli mul kujur Tauno Kangroga, kelle ateljeed ma külastasin. Andsime Tauno Kangrole edasi ka graniidiproovid. Firma Vozrazdenije juhtidele jätis sügava mulje ka jalutuskäik Sõpruse pargis, mida tänu Ants Paju pealehakkamisele kaunistavad nüüd mitme maa kunstniku graniidist tööd.
Hea oli kuulda ka maavanem Aivar Koka arvamust, et meie ettevõttest saadav graniit oleks arvestav materjal Kalevipoja aineliste kujude loomiseks Jõgevamaale,? tõdes Saksing.
Graniit ka välisturule
Firma ISCG plaanitseb graniiditurgu laiendada ka Põhja ja Baltimaadesse.
Priit Saksingu sõnul hakkab graniidi propageerimisel ja turustamisel Rootsis ja teistes põhjamaades abiks olema väliseestlane Ants Nõmtak, kes 1980. aastate lõpul oli toeks Jõgevamaa ja Enköpingi sõprussuhete sõlmimisel.
“Mitmekesiseid võimalusi graniidi kasutamisest Rootsis nägin ka siis, kui koos teiste jõgevamaalastega käisin Rootsi ja Norra Kuningriigi vahelise silla avatseremoonial. Külastasime ka Enkõpingit, kus parkides on kõik kõnniteed tehtud graniitkividest. Betoontoodete kasutamisest on aga loobutud,” rääkis Saksing.
Ta märkis, et AS ISCG on jätkamas ka logistilisi uuringuid graniiditööstuse rajamiseks Eestisse. “Tööstuse asukoha suhtes võivad kõne alla tulla väga erinevad paigad ja pole võimatu, et ka Jõgevamaa,” tunnistas ta.
JAAN LUKAS
