Politsei, kiirabi ja päästeteenistus ei saa ise otsustada, millisele kutsele vastata ja millisele mitte. Seda otsustab häirekeskus. Lõuna-Eesti häirekeskuse kommunikatsioonijuht Maarja Sinilaiu ütles SL Õhtulehele, et kütuse hind ega ükskõik milline muu kulu ei ole määrav otsustamaks olukorra tõsiduse üle. Sõitma peab igale väljakutsele.
Kuid kas abi ikka jõuab kannatanuni, kui bensiini hinna tõusu tõttu peavad teenistused kärpima muid kulutusi, näiteks hoiavad nad kokku autode remondi pealt?
Ükski väljakutse teenindamata ei jää
?Kütuse hüppeline hinnatõus on seadnud politsei üle kogu Eesti keerulisse majanduslikku olukorda,? tõdes Lõuna Politseiprefektuuri pressesindaja Kadri Palta. Aasta algul plaaniti politseiametis eelarvet lähtuvalt sellest, et kütuseliiter maksab 10 krooni. Kuid kuue kuuga on liitrihind tõusnud 10 kroonilt 13.50 kroonile.
?Politsei jätkab kindlasti seaduse poolt pandud ülesannete täitmist vaatamata bensiini hinna tõusule. Ükski väljakutse Lõuna Prefektuuris teenindamata ei jää,? lisas Palta.
Praegu teeb politseiamet analüüsi, selgitamaks välja vastava ressursi vajadus aasta lõpuni ja seejärel esitatakse siseministeeriumile taotlus täiendavaks raha saamiseks.
?Ministeeriumis omakorda on ettevalmistamisel kogu haldusala kütusehange, mis peaks tähendama tavalisest soodsamat hinda,? rääkis SL Õhtulehele siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides.
Kuigi kiirabi on samuti hädas kütuse hinna tõusu pärast, ei jäta nad väljakutsetele sõitmata, kinnitas Jõgeva haigla finantsjuht Ülle Kangur.
Jõgeva linna ja lähivaldu teenindab üks Jõgeva haigla kiirabibrigaad. ?2004. aastal ostis Jõgeva haigla diislikütet aasta keskmise hinnaga 11.25 krooni liitri kohta, selle aasta 6 kuu keskmine hind on olnud 12.18 krooni liiter. Et eelarve ei suurenenud, tuli vähendada inventarisoetamise kulusid,? ütles Kangur.
Päästeteenistus ei saa normaalselt funktsioneerida
?Jõgevamaa Päästeteenistuse 2005. aasta eelarve on sama kui 2004. aastal, seetõttu ei ole arvestatud kütuse hinna tõusuga,? ütles Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. Nii et sellel aastal arvestati eelarve koostamisel bensiini liitri hinnaks 9 krooni.
?Kuna ka teiste teenuste ja materjalide hinnad on tõusnud, kuid eelarve pole suurenenud, siis ei saa me rääkida päästeteenistuse normaalsest funktsioneerimisest,? tõdes Alandi. Ainuüksi kütuse hinna vahe kompenseerimiseks oleks vaja täiendavalt ligikaudu 150 000 krooni.
Jõgevamaa Päästeteenistus reageerib ka edaspidi kõikidele väljakutsetele. Kuid juba täna kaetakse kütusehinna tõusu autode ja seadmete remondi ja varustuse uuendamise arvelt. Selle pärast võivad sageneda juhtumid, kus päästeauto ei jõuagi teel juhtuva rikke tõttu sündmuskohale või päästetööde teostamisel purunevale varustusele ei ole asendust ja töid pole võimalik teha.
?Aasta lõpupoole võime jääda võlgu ka kütuse tarnijatele,? ütles Alandi.
Bussipiletit maakonnaliinidel ei kalline
“Piletite hindu maakonnaliinidel pole plaanis tõsta,? kinnitas Jõgeva Maavalitsuse majandus- ja transpordinõunik Eha Lukas. Bussipiletite hinna maakonnaliinides määrab maavanem.
TIINA JURJEVA
