Ma lähen aastaks vahetusõpilaseks YFU (Youth for Understanding) Eesti abil Taani Kuningriiki, Kopenhaageni eeslinna Grevesse. Mind ootab seal ees vahetuspere, kes koosneb neljast liikmest: vahetusema Birka, vahetusisa Kurt, vahetusõde Tine (18) ja vahetusvend Brian (22), kes ei ela enam kodus. Vanemad töötavad pangas, õde Tine tegeleb showtantsuga ja Brian on suusatreener. Vahetusperega olen juba kolm kuud interneti teel suhelnud.
Miks ma lähen?
Minu vahetusprogrammi eesmärk on arendada endas eeskätt sügavamat kultuurilist mõistmist. Ma õpin selgeks taani keele, arendan kindlasti oma suhtlemis- ja analüüsioskust, õpin efektiivsemalt kohanema võõras keskkonnas ja mõistma võõrast kultuuri.
Vahetusaasta välismaal ei ole lapsepõlve pikendamine, vaid hoopis selle lühendamine. Vahetusõpilane saab läbi selle kogemuse kiiremini iseseisvamaks, enesekindlamaks ning täiskasvanumaks.
Välismaal õppimisel on mu elus väga suur tähtsus. Ma saaksin parema pildi sellest, milleks ma üldse võimeline olen ning selle järgi saaksin oma elus ka uusi sihte seada. Ma olen kindel, et viin selle suure unistuse ellu. Ma arvan, et rahast ei tohiks saada takistav tegur inimese haridusteel, sest mida suurema tähtsuse omandab raha meie elus, seda vähem head saadetakse korda ka maailmas.
Taani jõudes osalen kõigepealt Faaborgis 6-päevases laagris. Seal kohtuvad YFU programmi vahetusõpilased üle maailma, kes on oma sihtkohaks samuti valinud Taani Kuningriigi. Laagris valmistatakse meid ette vahetusperre minekuks. Vahetusaasta lõpus toimub aga Saksamaal Berliinis neljapäevane YES seminar, kuhu tulevad kokku vahetusõpilased üle maailma.
Kuidas see kõik algas?
2003. aasta sügisel külastasid Jõgeva Ühisgümnaasiumi kolm YFU vabatahtlikku, kes tutvustasid oma organisatsiooni ja jagasid oma muljeid ning kogemusi oma vahetusaastast. See kõik oli minu jaoks väga huvitav ja ma olin sellest väga vaimustatud. Ma täitsin ka taotlusankeedi ära, aga kuna ma ei olnud endas päris kindel, kas ma ikka soovin minna vahetusõpilaseks, siis jäigi ankeet lauasahtlisse tolmu koguma.
2004. aasta sügisel külastasid taas Jõgeva Ühisgümnaasiumi kolm YFU vabatahtlikku ning nähes, millise kindluse ja naudinguga nad oma vahetusaastast jutustavad, ärkas minus taas ellu soov saada vahetusõpilaseks. Seekord ma täitsin enesekindlalt ankeedi ära ja saatsin YFU kontorisse, kust tuli valimispäeva kutse.
Valimispäeval tuli sooritada suhtlemistest, inglise keele suuline test ja osaleda rühmamängudes. Valimispäev läks edukalt ja ma osutusin valituks YFU vahetusprogrammi, mille üle olin väga rõõmus. Seejärel toimus sponsorkoolitus. Novembris alustasingi sponsorite otsimisega. Algus ei olnud paljutõotav, aga kui leidsin juba esimesed toetajad, sain ka enesekindlust ja julgust juurde.
Ma jõudsin koguda kahe kuuga natuke üle kümne tuhande krooni, kuid talvekuudel jäi sponsorite otsimine soiku kuni varakevadeni. Veebruari lõpus oli võimalik taotleda stipendiumi 15 000 krooni ulatuses. Stipendiumiintervjuul oli võimalik ennast täiesti vabalt tunda, sest seda viisid läbi YFU vabatahtlikud, kes kõik on omal nahal selle läbi teinud ja mõistavad seetõttu vahetusaastale minejaid kõige paremini.
Stipendiumi saamine oli minu ja pere jaoks otsustava tähtsusega, sest ilma selleta poleks mul olnud võimalik vahetusõpilaseks minna. Õnneks mulle stipendium määrati.
Lepingu sõlmisin märtsis ja vahetusmaaks valisin Taani Kuningriigi. Vahetusaasta maksumuseks on 69 000 krooni ja see sisaldab reisi vastuvõtvale maale ja aasta pärast tagasi, tõhusat tervise- ja vastutuskindlustust, kohta kohalikus keskkoolis, vahetusperet, nõustajaid ja tuge vastuvõtval maal.
Kooli lõppedes tuli taas sponsorlusega aktiivsemalt tegelema hakata. Esimese nädala jooksul jõudsin koguda vaid 2000 krooni, kuid raha maksmise tähtpäev 15. juuli oli juba ukse ees. Tundsin ennast veel kindlalt, sest perekonnatuttavaga mai algul vesteldes oli lubatud mulle 15 000-kroonist toetust. Seetõttu ei andnud veel alla.
1.- 3. juulini toimus Väike- Maarja Õppekeskuses kohustuslik eelorientatsioon (ELO). See oli kolmepäevane vahetusaasta- eelne koolitus, kus räägiti praktilistest asjadest (viisad, piletid, kindlustused, YFU reeglid, soovitused, mida kaasa võtta jpm). ELO- l hämmastas mind see, et ligikaudu sada noort oli tulnud kohale tervest Eestist ning kõik me olime väga erinevad, kuid kõigil meil on ühine eesmärk: õppida mitmekülgsema hariduse nimel aasta välisriigis. See muutis meid ka lähedasemaks.
Peale ELO oli mul kaks nädalat aega koguda 30 000 krooni. Mõistsin, et ma olen olnud laisk, kuid imelikul kombel ei tulnud mul mõttessegi loobuda. Olukord oli täbar ja aeg oli otsakorral. Analüüsisin oma viimaseid kohtumisi sponsoritega ja püüdsin juhinduda Jõgeva linnavolikogu esimehe Ants Paju nõuandest: ?Mõtestatud tegevus, usaldus ja osalus viivad sihile,? mille ta andis mulle Põltsamaa Ettevõtjate Liidu messil.
Mõistsin, et minu tegevus peab olema mõtestatud ning sponsoriga kohtumisel peab tekkima võimalikul toetajal usaldus minu vastu ning ta peab nägema, et ma ise osalen selles protsessis aktiivselt. Mind saatis edu ja ma jõudsin 15. juuliks koguda sponsorlusega peaaegu 25 000 krooni ning pere toetas mind 5000 krooniga. Kõik paistis korras olevat, kuid kui ma helistasin päev enne tärminit peretuttavale, selgus, et tal kahjuks ei ole võimalik mind toetada, sest tema ettevõttel on väga halb aeg. Ma mõistsin, sest viha ei oleks antud olukorras midagi aidanud, kuigi see seadis minu soovi täitumise kahtluse alla. Kuid õnneks mõistis YFU Eesti minu olukorda ning me leppisime kokku, et ma saan puuduva summa maksta vahetusaasta jooksul.
Sponsorlusega tegelemine andis mulle hea ülevaate Eesti majandusmaastikust, võimaluse end tõestada ja vajalikud kontaktid ja kogemused, mis tulevad kindlasti tulevikus kasuks.
Mul on siiralt hea meel, et Jõgevamaa ettevõtted ja ettevõtjad Avaks OÜ, Duko Ehitus AS, Harri Lumiste, Juta & Kaido OÜ, Jõgeva Kultuurikeskus, Jõgeva Linnavalitsus, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Kverneland Group Baltic AS, Kaldinger OÜ, Lemeks Jõgeva AS, Perevara AS, Mai Treial, Põltsamaa Greid OÜ, SEB Eesti Ühispank AS Jõgeva kontor, TAA Elekter OÜ ja Eltor OÜ toetavad mind ning näevad sponsimises enamat kui enesereklaami. Ilma rahalise ja moraalse toeta ei oleks ma hakkama saanud ning mu unistus oleks jäänud täitumata.
Toimetuselt: Marek Limberg on lubanud saata meile oma muljeid vahetusõpilase elust, aga ka tähelepanekuid Taanist ning vajadusel uudiseidki.
MAREK LIMBERG, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane