TV 3 oli esimene telejaam, kes viis täiesti tavalised inimesed kaugele lõunamaale robinsonideks. See oli väga põnev võistlus, staarideks said needki, kes mängu ei võitnud.
Jõgevamaa noored pole ka papist. Laiuse noorteklubi Freedom eestvedaja Karmo Kurvitsa jaoks oli Kyla juba neljas seiklusmäng, mille ta korraldanud. Varasemad kolm (üks neist toimus Laiusel ja kaks samuti Põrgumaal) kandsid nime Suur Seiklus.
Seiklusmängus Kyla osalenud noored elasid tänavugi kümme päeva Põrgumaal, Torma valla Linnuse talu maadele jäävas metsikus paigas, kus seitsme kilomeetri raadiuses ei ole inimhingegi, poest, lõbustusasutustest ja muudest tsivilisatsiooninähtustest rääkimata. Ka kaasa võtta tohtisid mängijad Põrgumaale vaid hädapärase: toidunõud, riided, magamisvarustuse ja hügieenitarbed. Raha, sööki, nätsu, tikke, terariistu, raadiot, mobiiltelefoni, arvutit ja mitmeid muid “segavaid” asju ei tohtinud kellegi kotis olla.
Vahepeal pääsesid mängijad tõepoolest ka tsivilisatsiooni rüppe: ühel päeval käidi oma võimeid proovimas vastavatud Taevaskoja kõrgseiklusrajal, ühel päeval oldi Annuse talus abitöödel ja üks päev veedeti Tartus uue vanglaga tutvudes, Eedeni keskuses bowlingut mängides ja Raekoja platsil allkirju kogudes.
Hüüdlausetele “Olen ilus!” ja “Emajõgi puhtaks!” allkirjade kogumine oli üks paljudest Kyla võistlusmängudest: iga allkirja eest said mängijad mängujuhilt nimelt 50 senti. Nooremad inimesed olevat lahkema käega allakirjajagajad olnud, välisturistid läinud jälle kergesti härdaks jutu peale, et noored allkirjade eest süüa saavad. Sõimata sai korra vaid üks allkirjakoguja ? ja see oli Karmo ise…
Enamik võistlusmänge toimus siiski Põrgumaal. Kord tuli jõudu, kord nutikust näidata, kord pidi lihtsalt õnne olema ? nagu näiteks Bingo-mängus. Võistlusel viimaseks jäänu langes automaatselt kogu mängust välja, võitja aga sai preemiaks 50 krooni ja immuunsuse, st teda ei saanud selle päeva õhtul mängust välja hääletada.
Hääletamise dramaatilisust aitas mõnevõrra leevendada asjaolu, et väljahääletatud võisid laagrisse edasi jääda ja kõigis tegemistes osaleda, ainult finaali pääseda polnud neil enam lootust.
Enne Põrgumaale minekut olid omavahel tuttavad vaid vähesed: pärit olid mängijad ju Jõgevamaa eri koolidest, mõned aga koguni Tartu- ja Lääne-Virumaalt. Ent Põrgumaal sulanduti ruttu üheks “kambaks”. Ühtsustunnet aitasid veelgi kasvatada Kyla-rahval külas käinud meeskonnatöö koolitaja Uku Visnapuu korraldatud seltskonnamängud ning indiaanikultuurist innustunud Jaanika Grossi, Maris Liinati ja Tarmo Aarma läbi viidud higistamistelgitseremoonia.
