Tarmo Liias, Rehemäe talu peremees Tapiku külast:
?Meil ainult üks piimaandja ongi ja vasikas kasvamas. Nende jaoks sai talvehein juba enne jaanipäeva tehtud. Timuti ja ristiku segu sai pallidesse pressitud ja heinaküüni varjule. Ka sellel aastal saime päris ilusa heina ja nõnda palju, et saab veel teistelegi jagada. Maad meil on ja heina tuleb teha, kuid käsitsi niita ma küll ei oska ? praegusel ajal on selle jaoks olemas ju tehnika. Talu tegeleb köögivilja- ja teraviljakasvatusega. Tänavu on odra all saja hektari ringis maad. Mullu saime päris hea saagi, praegu on vili ilus, kui ainult kuivus palju liiga ei tee. Heinategu ja lehmapidamine on meil rohkem häda sunnil- poodi meil pole, aga piima on perele vaja. Ja põhiline on see, et oma lehma piim on ikka kõige maitsvam.?
Ülo Karu, taluperemees Jõgeva valla Alavere külast:
?Praegustel, väikestel majapidamistel ei tasu ju heina tegemine ja looma pidamine end ära. Mul on olnud nii lehmi, lambaid kui teisigi loomi, aga nüüd on laut tühi. Ühe-kahe lehma piima enam vastu ei võeta, siga või lammast ei tohi kodus tappa, et liha müügiks anda. Oma pere jaoks on aga seda piima ja liha liialt palju. Nõnda kaobki talus loomapidamine, sest pole ju mõtet looma pidada, heina teha, talitada ja sööta, kui pead selle eest peale maksma. Heinategu on mul aga lapsest saati selge ja meeles. Juba seitsmeselt hakkasin Siberis härgadega heinakoormat vedama, vikati sain kätte ja hobureha peale alles 1956. aastal Eestis ? siis, kui meid siia tagasi lasti. Nüüdki tuleb võtta muruniiduk või tavaline vikat kätte, et rohu sisse ei upuks.?
Taivo Lepik, väikeettevõtja Jõgeva lähedalt Andrese talust:
?Mul õiget heinategu ei olegi, sest loomi ma ei pea ja heina pole vaja. Maad aga on, kus rohi aina kasvab, kuid see on vaja ära niita. Juba seepärast, et oleks silmale ilusam vaadata ja et umbrohi ei leviks. Et saada heinast lahti, tegin endale traktori taha kahe kettaga niiduki, mis purustab heina. Et küllaltki kehva heinamaad on mul piisavalt palju ? peaaegu 18 hektarit ?, siis tuleb see vähemalt kord aastas purustajaga üle käia. Kahjuks olen sellega seekord veidi hiljaks jäänud, sest osade umbrohtude seemned on juba küpseks saanud. Talu põhitegevus on marjakasvatus ja senini on tulnud tegelda vaarikate kastmisega. Selle kuu lõpuks pean saama heinamaad puhtaks, sest muidu jään PRIA rahalisest toetusest ilma.?
Eino Kukke Puurmani vallast Kasemaa talust:
?Kui on sellised kuivad ilmad, mis siis viga heina teha. Sellist heinaaega on aruharva ja see, kes ootab vihma välja ja jääb kuivast heinast ilma, peab olema üks purulaisk inimene. Palavus võib küll tappa, aga ise peab vastavalt olukorrale reageerima: kas tuled heinamaale hommikul vara või õhtul hilja, et saad oma tööga ilusasti mäele. Et hein saaks tehtud ja oled ka ise veel korras poiss. Iga lehma jaoks on vaja teha oma 18 kuni 20 rõuku heina. Vikatid on nüüd väga kallid, aga mul on neid veel vanast ajast mitmeid. Lõikan või pinnin ja luiskan neid nii, nagu vaja. Heina panen rõuku kuivama ja siis küüni hoiule. Mul enam loomi ei ole, aga ehk läheb mõnel hädalisel vaja.?
Mati Ali, Suureaia talu peremees Kauru külast:
?Edeneb ikka. Kusagil 700 rulli silo on valmis, sada tahaks teisest niitest veel juurde saada. Paarsada rulli kuiva heina on juba lakas, teist samapalju on väljas, aga kakssada rulli on vaja veel juurde teha. Talus on üle poolesaja lüpsilehma, koos mullikate ja vasikatega tuleb üle saja pea. Eelmisel suvel sai ka kuiva heina kätte nii, et mitte üks tilk vihma ei tulnud peale. Seda heina on veel praegugi alles, on teine tüliks ees, aga sööta peabki olema alati rohkem, sest mine tea, kui sajune või põuane tuleb järgmine aasta. On olnud ka niisugust asja, et niidad heina maha, aga vihma tuleb pidavalt peale ja hein jääbki maha ja läheb sõnnikuks.?
Ants Kreiol, turvatöötaja Jõgevalt:
?Oma maakodus võtan ikka vikati kätte. Hommikul juba kella poole viie paiku, muidu ei jaksa palju lüüa. See on mul harjumus vanast ajast, kui veel hobust pidasin. Nüüd enam loomi ei pea, aga see on nagu veres, et pean hommikul päikese tõusu ajal vikatiga niitma. Sellel on eriline võlu, kui teritad vikatit ja see kajab sulle vastu. Näed päikesetõusu, varajasi linde lendamas ja metskitse põlluservas. Olen maal sündinud ja tunnen, et kõik see kuulub talukultuuri juurde. Kuiva heina viin põlluserva, talvel saavad seal metsloomad olla ja süüa. Mõne hangutäie viin ka lakapeale. Kui hein on kolm päeva kuivanud ja korra vihma saanud, siis tekib sellel võrratu lõhn.?
Küsitles ARDI KIVIMETS
