Õhus jäi miinimumtemperatuur vaatluspunktide andmetel meie maakonnas kõikjal plusspoolele. Maapinna lähedal esines kuu esimesel poolel üksikutel öödel siiski külma, mis paiguti madalamates kohtades ja rohumaa piiril külma suhtes õrnemaid kultuure, sealhulgas ka varase kartuli alles tärkama hakanud pealseid näpistas. Jahedaid öid esines ka kuu lõpupoole, kui õhus oli sooja ainult 3…4 kraadi.
Kõige soojem päev 25. juuni
Kõige soojemaks päevaks osutus kogu kuu jooksul 25. juuni, kui õhutemperatuur tõusis maakonnas 25…27 kraadini. See oli ka ainuke päev juunis, kui õhusooja oli üle 25 kraadi.
Tavaliselt esineb meil Jõgeval jaanikuus neli üle 25-kraadise temperatuuriga päeva, maksimaalselt on neid olnud aga isegi 16 (1999. aastal).
Taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kogunes juunikuu jooksul keskmisest paarkümmend kraadi vähem ja looduse areng oli 30. juuni seisuga tavapärasest kolm päeva maha jäänud.
Sajuse mai järel kujunes juuni tänavu kuivapoolseks. Vihma tuli kuu jooksul Jõgevamaal 48…68 mm, mis moodustas 75…100 protsenti keskmisest juunikuu sademete hulgast. Kuu teisel poolel muutusid vähemate sadudega piirkondades nii põllu- kui ka aiamullad kuivaks.
Kartulikasv aeglane
Rohukasv on tänavu olnud väga hea ja ka sobivaid ilmu on jätkunud sööda varumiseks. Samuti on senine ilm teravilja kasvu soodustanud. Viljad on kasvanud tihedaks ja kõrgeks. Talirukki (?Elvi?, ?Vambo?) kõrgus ületab parematel põldudel inimese kasvukõrguse, talinisud on meetrised. Suviviljade kasvukõrguseks mõõdeti pea loomise alguses 60…70 cm.
Kartuli kui soojalembese kultuuri jaoks on olnud soojust vähe ja seetõttu on nende areng ja kasv olnud tavalisest aeglasem. Kuu lõpul ei katnud kartulipealsed veel vaovahesid ka varastel sortidel. Juuni lõpus muutis rapsipõldude õitsemine Eestimaa maastiku kollaselaiguliseks, kasutamata jäänud heinamaadel vohama hakanud mets-harakputk aga suured alad oma õitega valgeteks, samuti hakkasid värvi andma kitseherned oma lillade õitega.
Milline on juulikuu ilm olnud? Tavaliselt jääb Jõgeval kõige soojem aeg, nn suve süda, juuli teise poolde, augusti algusse. Kuu alguses on päeval harilikult sooja 21 kraadi ja kuu teisel poolel 22…23 kraadi, öiste temperatuuride keskmised tõusevad kuu jooksul 10 kraadist 11 kraadini, need aastate 1922…2004 keskmised näitajad tunduvad olevat väga madalad, sest hiljuti on esinenud väga soojad suved, mis kõigil alles hästi meeles.
Näiteks kui vaatlusaastate keskmisena on meil juulis ainult 7 üle 25-kraadise temperatuuriga päeva, siis 2003. aastal oli 16, 2002. aastal 14, 2001. aastal 21 nii sooja päeva.
Kõigil aastatel aga ei olegi maksimumtemperatuurid juulis nii kõrgele tõusnud. Möödunud 2004. aastal ja lähiminevikus 2000. aastal oli juulis ainult üks üle 25-kraadine soe päev.
Lisaks sellele, et juuli on aasta kõige soojem kuu, on ta ka üks kõige sajusemaid kuid. Sademetehulgas järgi sajab veelgi enam vihma ainult augustis. Suvel esineb sademeid väga erinevalt. Seda näitavad ka meie maakonna ilmavaatluspunktide andmed. Mõned neist on töötanud juba 40 aastat. Jõgeva maakonnast on pikemat aega vaatlusi teinud Maimu Kitsing Aidus, Hilja Haan Adaveres, Rain Plaado Sadalas ja Salme Polli Puurmanis.
Üldse kogunevad praegu Jõgeva maakonnast vaatlusandmed ilmahuvikeskusesse 13 vaatluspunktist. Tänavu 7. augustil algusega kell 11 tähistatakse ilmahuvipunktide töö 40 aasta juubelit Jõgeva Sordiaretuse Instituudi saalis toimuva konverentsiga. Sinna tulevad teiste hulgas rääkima amatöörilmavaatlustest mujal maailmas Maalehe ilmateemaliste artiklite autorina tuntuks saanud päikesekiirguse uurija Ain Kallis, kliima muutustest räägivad Jaak Jaagus Tartu Ülikooli Geograafia Instituudist, EMHI sünoptik Merike Merilain ja teised. Sõna saavad ka loodusmärkide järgi ilma ennustajad. Kõik huvilised on oodatud! Soovitav oleks eelregistreerimine juulikuu jooksul minu meiliaadressil jogevakliima@hot.ee.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
