Jõgevamaa keskkonnateenistusse on pöördunud murelikud inimesed, kes juhivad tähelepanu eelkõige maakonnkeskuse Piiri pargi toomingatele, mis on nagu kilega kaetud. Samasugused on juba ka pihlakad. Inimesi huvitab, mida tuleks ette võtta, et park alles jääks.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnateabe spetsialist Ulvi Selgis kinnitas, et tegemist on toominga-võrgendikoi masspaljunemisega, mis tabas eelmisel aastal Põhja-Eestit, Lääne- ja Saaremaad, tänavu on see ilmnenud rohkem Lõuna-Eestis.
Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituudi teadur, putukaökoloog Tiit Teder ütles ajalehele Sakala, et võrgendikoide arvukus kõigub tsüklitena. ?Enamasti on tsüklid seotud looduslike vaenlaste arvukuse muutumisega, aga ka ilmaolude ja muude teguritega. Tavaliselt järgneb sellistele tõusudele järsk langus.?
Toituvad toominga lehtedest
?Toominga-võrgendikoi röövikud toituvad toominga lehtedest. Kui ümbruskonna toomingad on paljaks söödud, võivad röövikud küll levida teistele puuliikidele, kuid ei söö nende lehti, jäävad nälga ja hukkuvad,? rääkis Selgis. Tema sõnul kasvatavad kahjustatud toomingad veel selle suve jooksul uued lehed.
Teder kinnitas, et hõbedasse niidivõrku mattunud puu pärast ei pea muretsema.
Eks puu järgmisel aastal põeb veidi, kuid ellu jääb kindlasti,? lausus ta. ?Olen ka ise näinud, kuidas ühel aastal üleni võrgendikoi niitidega kaetud ja raagusöödud puu on järgmisel aastal taas roheline.?
Inimene ei pea sekkuma
?Zooloogia ja Botaanika Instituudi entomoloog Urmas Tartes käis üle-eelmisel nädalal Jõgevamaal ja tutvus ühe kahjustuskohaga Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres. Tema sõnul on üsna tavaline, et selle liigi arvukus kõigub aastate lõikes tugevalt üles-alla. Loodus saab selliste ekstreemsuste tasandamisega ise hakkama, inimene ei pea siin sekkuma. Seega ei ole põhjust toominga-võrgendikoi röövikuid parkides mürgitama hakata,? märkis Ulvi Selgis.
Samuti ei ole põhjust karta, et toominga-võrgendikoi röövikud võiksid kahjustada viljapuuaedu. Võrgendikoid on levinud kõikjal Eestis ja neid on mitu liiki. Enamasti toitub üks koiliik ainult mõnel puuliigil. Kõige sagedamini kohatakse toominga-võrgendikoisid, kes elavad peamiselt toomingatel. Aiapidajat häirivad õunapuu-võrgendikoid, kes valivad oma peolauaks õuna- ja ploomipuud.
Toominga-võrgendikoi
*Täiskasvanud võrgendikoi röövikud on paar sentimeetrit pikad. Tavalisest tikust veidi peenemad ussikesed on kollakad, musta pea ja mustade täppidega.
*Röövikud toituvad lehtedest ja kui neid on palju, võivad nad paljaks süüa kogu suure puu.
*Toominga-võrgendikoid alustavad toitumist kevadel. Paari kuu järel röövikud nukkuvad.
*Nädala-paari pärast kooruvad väikesed valged, mustade täppidega liblikad.
*Lennates on võrgendikoi tiibade siruulatus paar sentimeetrit või veidi rohkem.
*Võrgendikoi eluiga liblikana vältab mõne nädala.
HELVE LAASIK
