Varasemad perepäevad on olnud Kasepääl, Mustvees ja Torma vallas Vaiatus. Tänavuse perepäeva nimetus “Võrdsed võimalused” osutas eelkõige sellele, et kõigil inimestel peaksid olema võrdsed võimalused elamiseks ja tegutsemiseks, olemata sellest, kas ta on terve või mistahes puudega.
Inimeselt inimesele
Päev oli seatud nii, et hästi võiksid tunda ennast nii suured kui ka väikesed. Kassinurme tõid rahva kokku kaks selleks puhuks liikuma pandud bussi – Kasepää vallavalitsuse buss Mustvee ja ASi Eltor buss Põltsamaa suunalt.
Kui oldi juba küllalt imetletud Kassinurme linnamäe võlusid, meelitasid Urmas Himma metsasarvehelid rahva lava juurde kokku. Seejärel oli päeva avamiseks sõna Jõgeva vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehel Malle Koppal, kes avaldas lootust, et päev kujuneb meeldivaks ja kasulikuks kõigile osalejatele. Jõgeva vallavalitsus oli Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja ja maavalitsuse kõrval ka tänavuse perepäeva korraldajaid koos Jõgevamaa Metsaseltsiga.
Päevajuht Valdi Reinas tutvustas seda, mis kõik päeva jooksul ees seismas ning andis ühtlasi kokkutulnutele edasi maavanem Aivar Koka tervitused, kes ise samal ajal viibis Rootsimaal. Siis aga juhatas ta lapsed Kiigemetsa kooli õpetaja Eha Linduse ja Vaimastvere õpetaja Sirje Jukkumi hoole alla, kes nende tegevust ja mänge asusid korraldama, samal ajal kui suured inimesed asusid päevakohaseid ettekandeid kuulama. Kõigepealt tutvustas Jõgevamaa Metsaseltsi liige Jaanus Jaama Kassinurme hiie- ja linnamäe ajalugu.
Nagu maakonna puuetega inimeste koja eestseisja Luule Palmiste hiljem tunnistas, ei läinud kõik päris nii, nagu esialgu plaanitud. Nimelt oli esialgu kavas, et erinevaid sotsiaalteenuste võimalusi tutvustavad just puuetega inimesed ise oma pilgu läbi teistele ehk sõna otseses mõttes inimeselt inimesele. Viimasel hetkel selgus kahjuks aga, et ratastooli kasutaja Signe Falkenberg Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidust, kes pidi rääkima üldkasutatavatesse hoonetesse ligipääsetavusest, polnud saanud kohale tulla. Samuti ei leidunud Jõgevamaal puudega inimest, kes oleks ise kõnelnud oma töölesaamisest tööhõive kaudu toetatud tööturu teenusena.
Kasulikku nõu ja teavet ning mõtlemisainet saadi nendel teemadel aga sellegipoolest, sest sellest, kuidas on Eestimaal lood liikumisraskustega inimeste ligipääsuga mistahes avalikesse kohtadesse ja kuidas asju saaks parandada, oli tulnud kõnelema Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. Tööturuteenuseid puuetega inimestele tutvustas lähemalt Jõgevamaa Tööhõiveameti puuetega inimeste juhtumikorraldaja Terje Teder.
Isikliku abistaja teenus – vabaduse võti
Kaks võluvat ratastoolidaami Tartust olid aga kohal küll ja kõnelesid üksikasjalikult väljakuulutatud isikliku abistaja teemal, mis ka kõikidele väga huvi pakkus, sest sellist teenust Jõgevamaal veel esialgu ei pakuta. Tartu noorteklubi Händikäp juhatuse esimees Margit Rosental ning juhatuse liige Ave Jaakson rääkisid sellest, mida selline teenus endast kujutab, kuidas nad läbi oma klubi seda teistele pakuvad ning millised on nende endi isiklikud kogemused.
Tartu noorteklubi Händikäp pöördus selle teenuse juurutamiseks Tartu linnavalitsuse poole, kes oli nõus asja finantseerima. Sisuliselt ostab linnavalitsus seda teenust MTÜlt Händikäp. Isiklik abistaja on seega palgaline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest ehk klienti füüsiliselt igapäevatoimingute juures, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule ning lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadusest ja tööjuhisest. Samas ei maksa isiklikku abistajat segi ajada ei sotsiaaltöötaja, hoolekandetöötaja, hooldaja ega ka tugiisikuga. See on täiesti omaette ja uut liiki teenus. Töölevõtja on klient ja tal on ka maksimaalne kontroll teenuse osutaja üle. See võimaldab ühtlasi puudega inimesel ise otsustada ja vaba olla ning ta pole ka abipaluja seisuses ning abistajal ei ole ka alust mingi heategija olla.
“Kusagilt peab ju alustama. Händikäp on nõus pakkuma seda teenust ka Jõgevamaal. Asjad tuleb välja töötada. Pöörduge oma valdade poole,” julgustasid Margit ja Ave jõgevamaalasi.
Kõikidele esinejatele kinkis Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda tänutäheks Koolibri kirjastuse värskelt välja antud neli raamatut: “Elu ratastoolis”, “Elu kurdina”, “Elu pimedana” ja “Õpiraskustega lapsed”.
Vahepeal oli võimalus keha kinnitada OÜ Elistvere Puhkeküla Suurköögi maitsva hernesupiga. Huviga jälgiti seejärel Laiuse naisrühma Meie Mari ja Laiuse kooli rahvatantsijate etteasteid Virve Museri juhatusel. Tantse ja nende sünnilugusid tutvustas Airi Rütter. Viimase korraldatud loits ja hiiemäe kombestiku tutvustamine tundus rahvale aga eriliselt meele järele olevat. Tantsu sai lüüa Vello Pütsepa ja Mati Linno laulu ja pillimängu saatel.
Jõgevamaa Metsaseltsi liikmed olid perepäeva puhuks valmis ehitanud invatualeti ja kaldtee lavalepääsuks.
VAIKE KÄOSAAR
