Linnapea kohuseid täitvale Jõgeva abilinnapeale Aare Olgole adresseeritud e-kiri jõudis eelmisel nädalal kultuuriministeeriumi ja tekitas seal hämmeldust.
Kirja koostajatena on märgitud isamaaliitlase Ants Paju ja rahvaliitlase Toomas Vahuri nimed, pöördumine kannab veel ka Jõgeva linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Kalle Piiskoppeli allkirja ja seal on muu hulgas ära toodud, et planeeritud esindusstaadion ei avarda meie klimaatilistes tingimustes kahe gümnaasiumi õpilaste ja linnainimeste sportimisvõimalusi ning toob kaasa 120 puu hävimise.
?Selliselt planeeritava staadioni asemel vajab Jõgeva linn hoopis rakedusstaadioni.? (kirjaviis muutmata ? toim.) Pöördumises teatavad linnavolinikud, et on teinud nii kultuuriministeeriumile kui ka ehitajale Skanska EMVle ettepaneku peatada kavandatava esindusstaadioni ehitamine ja tellida olemasolevate mõõtmetega staadioni rekonstrueerimisprojekt.
Pool omafinantseeringut trahvideks
Kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve sõnul on võimalik projekt katkestada, kuid kulud lähevad väga suureks. “Kulud võivad ulatuda 1 kuni 2 miljoni kroonini,” märkis ta. Kui arvestada täismõõtmetega staadioni rajamisel Jõgeva linna omaosaluseks 5 miljonit krooni, peab staadioni ehitamata jättes pea poole sellest rahast ikkagi välja käima.
Nõlve teab ainult üht taolist juhtumit, kus puu jäi püsti ja maja jäi ehitamata, see oli Estonia teatri uus hoone. “Kultuuri- ja spordiobjektidel on tihti puudega probleeme, kahjuks kannatavad tavaliselt puud. Seda üritatakse kompenseerida puude istutamisega mujale,” märkis ta.
Sama soovitab Nõlve ka Jõgevale. “Rajatava staadioni kohale jäävate puude ümberistutamine on samuti võimalik, aga see läheb väga kalliks,” kinnitas ta.
Jõgeva täismõõtmetega staadioni projekt näeb ette 6 uue leht- ja 12 okaspuu ning 130 ilupõõsa istutamise. Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide sõnul võib mahavõetavatest 52 väärtuslikust puust umbes 10 ka alles jääda.
Nõlve hinnangul pole puudeprobleemi kõrvale jättes Jõgeval staadioni rajamiseks sobivamat kohta kui praegu välja valitud ala kahe gümnaasiumi vahel.
Kultuuriministeerium on Nõlve kinnitusel lähtunud põhimõttest, et igas maakonnakeskuses peaks olema spordihoone, ujula ja täismõõtmetega staadion, kus saaks korraldada ülevabariigilisi spordivõistlusi. “Neid ideid oleme ka realiseerima hakanud, sellepärast ei saa me hakata rekonstrueerima väikest staadioni, kus näiteks jalgpalli mängida ei saaks. Jõgeva on maakonnakeskus, mitte suvaline linn,” lausus Nõlve.
Skanska täna koppa maasse ei löö
Skanska EMV peaks lepingu järgi täna staadioni ehitamisega alustama. Skanska divisjonijuht Priit Hainoja ütles, et koppa nad täna kindlasti maasse ei löö. “Alustame järelevalve ja tellija ühise koosolekuga,” tõdes Hainoja. Tema sõnul sõltub kujunenud poliitilisest olukorrast, millal ehitaja tööle saab hakata.
Neljapäeval pidi Jõgeval toimuma FC Toompea ja kohaliku meeskonna vaheline jalgpallimats, mille linnavõimud targu ära jätsid. “Otse ei tulnud meile keegi midagi ütlema, aga kuulda oli, et isamaaliitlastest linnavolinikud tahtsid tuua kooliõpilased staadioni vastu protestima,” rääkis Olgo.
Tema hinnangul ei pidanud linnavõimud keerulises olukorras õigeks laste võimalikku poliitikasse tirimist. ?Lapsi on poliitikas ennegi ära kasutatud,? märkis Olgo.
Abilinnapead pahandab kõige rohkem see, et staadioni ehitamine oli otsustatud ja nüüd pole enam võimalik eesmärki täita.
Riigieelarvest on tänavu Jõgevale täismõõtmetega staadioni ehitamiseks eraldatud 2,5 miljonit krooni. Staadioni rajamine läheb maksma 16,8 miljonit krooni, riik on lubanud Jõgevale nelja aasta jooksul eraldada 10 miljonit krooni. Et staadion kiiresti valmis saaks, peab linn võtma laenu, hiljem maksab riik sellest suurema osa tagasi. Jõgeva linna omaosalus staadioni rajamisel võib ulatuda kuni 5 miljoni kroonini.
Kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve sõnul peab ministeerium objektide rahastamise graafikust kinni. “Ka uuel ministril pole loodetavasti mingit põhjust neid graafikuid muuta. Vähemalt seni pole minuni taolist signaali jõudnud,” kinnitas ta.
Jõgevale täismõõtmetega staadion
*Linnavolikogu kiitis staadioni rajamise heaks 2004. aasta 22. detsembril.
*Staadioni ehitamisele jääb ette umbes 52 väärtuslikumat puud ja alt tublisti kuivanud okstega kuusehekk.
*Umbes 10 puud 52-st võib ka alles jääda.
*Projekt näeb ette staadionile 6 uue leht- ja 12 okaspuu ning 130 ilupõõsa istutamise.
*Staadioni ehitamiseks on tänavu riigieelarvest eraldatud 2,5 miljonit krooni. *Staadioni rajamine läheb maksma 16,8 miljonit krooni, riik on lubanud Jõgevale nelja aasta jooksul eraldada 10 miljonit krooni.
HELVE LAASIK
