Mustvee Näki valimisel ei näidanud alguses kohale tulnud inimesed üles just eriti suurt initsiatiivi, kuid lõpuks registreerus koguni kuus kandidaati.
Tüdrukud tutvustasid end, näitasid oma tantsuoskust ning andsid nii-öelda valimislubadusigi. Näiteks lubas üks kandidaatidest Peipsis vee aastaringselt soojana hoida.
Kolmanda koha saavutas lõppkokkuvõttes Veronika Baskirova ja esimeseks printsessiks kuulutati kõige noorem osavõtja, viienda klassi lõpetanud Räpina tüdruk Eva Rogenbaum. Mustvee Näki tiitel anti Mustvee Gümnaasiumi õpilasele Mariliis Õunapuule, kes oli võistluseks ka erilise kalavõrgust riietuse ette valmistanud. Võitja sai auhinnaks grilli ja tasuta tatoo tegemise võimaluse.
Kui välja reklaamitud isetehtud veesõidukite ralli algusest oli möödunud paarkümmend minutit, jõudis Peipsi äärde auto järelkäruga, millel kõik võisid näha esimest ise meisterdatud veesõidukit. See jäi kahjuks ka ainsaks.
Julged ja nutikad parveomanikud Margus ja Andrus ütlesid, et selle ehitamine polnud sugugi raske. “Oli vaja vaid üht euroalust, õlut, seitset koormarihma, mõnda kruvi ja selget pead,? rääkisid end vendadeks Silveriteks nimetanud Mustvee noormehed.
Sõiduki ehitamisele kulus poistel umbes neli päeva. Ürituse juht Kalev Pärtelpoeg märkis, et pärast võistlust võiksid vennad Silverid oma uue sõidukiga huvilistele lõbusõitu teha, kuid poisid ise arvasid, et parv ei kannataks rohkem kui kahe inimese raskust välja.
Kõige kindlam, kui jalad ulatusid põhja
Veesõidukil oli äärmiselt kindel ankur. Nimelt selleks, et parv ära ei ujuks, käskis üks vendadest teisel jalad põhja panna, siis pidavat kindel olema. Sõidukitevõistluse üheks nõudeks oli, et ei tohi kasutada mootorit. Vennad Silverid olid oma sõidukile peale pannud hapnikuballooni. Üks vendadest väitis, et selle abil võib sõidukile turbokiiruse sisse saada, teise sõnul pidi see aga lihtsalt kaladele hapniku andmiseks olema. Balloon oli küll poistel hea idee, kuid ei töötanud nii hästi, kui oli loodetud.
Teiseks nõudeks veesõidukile oli, et see peab kogu võistluse vältel vee peal püsima ja veidi alla saja meetri pikkune rada tuli läbi sõita võimalikult kiiresti. Margusel ja Andrusel kulus selleks aega natuke üle nelja ja poole minuti, mis kuulutatigi parimaks ajaks nad olid ju ainsad võistlejad.
Veepidu Mustvees traditsiooniks
Konkurentsi pakkumine Margusele ja Andrusele oleks olnud ka küllalt keeruline, kuna pea meetri laiuste mõlade abil liikus nende sõiduk kiiresti.
Autasuna said poisid külastada infrapunasauna. Nii kiire veesõidukiga võib Margust ja Andrust järgmisel aastal ehk Tartus samalaadsel iga-aastasel võistlusel võitjatena näha.
Veepeol astusid rahva ette ka Jõgevamaa päästeteenistuse tuukrid, kes näitasid, kuidas tuleks päästa uppujat. Jagati ka näpunäiteid kannatanu veest välja toomiseks, näidati tuukrite varustust ja kõik huvilised said katsuda, kui raske koorem tuukrile sukeldumiseks selga pannakse.
Kalev Pärtelpoja sõnul oli küllalt tagasihoidlik osavõtt tingitud hiljaks jäänud reklaamist ja kindlate võistlejate puudumisest, kellest nii mõnedki olid sellel ajal Rabarockil.
Veepeost tahetakse teha igasuvine traditsioon, sest seda peetakse väga heaks suviseks meelelahutuseks. Kuidas asjad järgmisel aastal kujunevad, ei osatud veel täpselt ennustada.
EEVA PAJUMÄGI
