Uues spordihoones on spordisaal mõõtmetega 20X 40 meetrit, kus saab mängida nii korv- , võrk- kui käsipalli, samuti on saalis kaks viiekümne meetri pikkust jooksurada ja teivashüppekast.
Spordihoone teisel korrusel on maadlusruum ja jõusaal. Samuti on hoones korralikud riietus- ja pesuruumid ning saun.
Maadlusruumis on sisustus olemas, kuid jõusaali sisustamiseks on Põltsamaa Ühisgümnaasium pöördunud abipalvega rahva poole, kutsudes annetama kõiki, kel vähegi võimalik ning kellele kodukoha spordi ja spordihoone saatus oluline on. Eeldatavasti maksab jõusaali sisustamine umbes 300 000 krooni.
Nii õpilastele kui ka linnarahvale
Põltsamaa spordihoone on mõeldud treenimiseks nii Põltsamaa kooli õpilastele kui linnarahvale.
Varem toimusid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid koolimaja saalis. Korraga oleks pidanud sinna mahtuma viis klassi, kuid tegelikult ei saa seal isegi kahe klassi tunde ühel ajal läbi viia. Ka teised spordihuviliste käsutuses olevad ruumid ei vastanud nüüdisaegsetele sportimistingimustele.
“Möödunud aasta 17. juunil kirjutasime alla lepingu ehitajaga Merko Tartu. Täpselt pool aastat tagasi, 10. detsembril olime siin, samas kohas ja asetasime Põltsamaa spordihoonele nurgakivi,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots eile spordihoone avamisel.
“Paljud lootsid, et tänaseks spordihoone avamiseks on lõpuks kõik probleemid lahendatud. Mis kolmkümmend aastat tagasi helesinise unistusena on välja käidud, sai nüüd teoks. Tegelikult on aga mitu nädalat käinud tulised vaidlused Põltsamaa spordimeeste vahel. Üles on kerkinud hulgaliselt probleeme: kuidas maja kasutada, kellel on eelisõigused, kes kasutamise eest maksab, kes koristab, kes juhib ja mis saab maja nimeks. Tuleb välja, et kui lahendada üks probleem, tuleb kohe uusi juurde. On hea meel, et täna avatav spordihoone on algatanud nii palju diskussioone; et inimesed ei ole lihtsalt kõrvaltvaatajad ja tahavad, et spordihoone oleks kõige paremal viisil majandatud ja avatud kõikidele spordihuvilistele,” rääkis linnapea.
Tema sõnul näitab spordihoone rajamine tulemuslikku koostööd omavalitsusjuhtide, Riigikogu liikmete, maavalitsuse, kooli ja kohalike spordijuhtide vahel.
“Et sportimisvõimalused on nüüd oluliselt paranenud, näen ette ka Põltsamaa linna spordisaavutuste paranemist. Mis kõige tähtsam, paranema peaks ka noorte tervislik seisukord.
Usun, et just noored leiavad selles majas endale meelepärast tegevust ja arendavad ning treenivad end järjekindlalt,” ütles linnapea.
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ütles, et Põltsamaa on astunud spordihoone rajamisega väga suure sammu selleks, et piirkonna rahvast saaks spordirahvas nii hingelt kui kehalt. Siimann loodab, et uus hoone ka laialdast kasutamist leiaks.
Helesinine unistus sai teoks
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula jaoks oli eile suur rõõmupäev .”Kui neli aastat tagasi sai mõeldud hullu idee peale, et Põltsamaa linnal ja ka koolil võiks olla moodne võimla, tundus see endalegi utoopiline, kehalise kasvatuse õpetajad aga ütlesid, et ära aja jama. Nüüd on aga see, mida me mõnda aega tagasi nimetasime helesiniseks unistuseks, teoks saanud, ? ütles Arula. Tema sõnul leiab aga ilusat helesinist nii hoone välisviimistlusest kui ka seest.
Pärast suurehitusele pühendatud ilutulestikku pääses rahvas, keda oli kogunenud avamisele nii palju, et vaevu mahuti võimlasse ära, maja uudistama. Spordihoones jagus spordisõpradele tegevust hiliste õhtutundideni.
Spordiaktivistide poolt on välja käidud juba uued ideed ? Põltsamaa linn vajab ka nüüdisaegset staadioni ja ujulat.
EVA KLAAS
