Maskoti välimus on eriskummaline, tegemist pole looma ega inimesega. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ei oska isegi maskotti kirjeldada: “Pigem sarnaneb ta tulnukaga kuskilt kaugelt planeedilt. Ta on suur ja helesinise karvaga, väikse suu ja suurte silmade ning kõrgete kulmudega, pisut imestunud näoga,” kirjeldas Arula.
“Võib olla saab tuua õrna paralleeli lastesaadetest tuntud Leopoldi näol, iseloomustamaks massiivse kehaga imelooma,” nentis direktor.
Et maskott on suur, pole sellega liikumine lihtne, väga lihtsalt võib kaotada tasakaalu. Küsimuse peale, kes hakkab kandma maskotti ja kas on vaja eraldi väljaõpet, hakkab kooli direktor naerma ja arvab, et eraldi väljaõpet ei tehta, “Eks gümnaasiumiõpilased hakkavad kandma,” kinnitas koolijuht. Maskott seab kandajale omad tingimused: peab olema pikk ja sihvakas, peene kondiga, sest väljast suur ja massiivne maskott pole seda seest teps mitte
Kooli direktori Aimar Arula sõnul pole ainult koolidel vaja oma maskotti, vaid ka erinevatel asutustel. “See ühendab ja loob hea tunde,” tõdes ta.
Praegu seisab õpilastele meeldinud ja väljavalitud maskott kooli huvijuhi kabinetis. “Ega tal praegu eriti midagi teha ole. Aga 10. juunil toimunud võimla avamisel on maskott platsis” rääkis direktor. Esialgu oligi võimla ehitamine helesinine unistus, mis tänaseks on saanud reaalsuseks. Sellest tuleb ka maskoti nimi.
Esitatud maskott on enamustele meele järele, siis arvab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula, et vähemalt kümme aastat on mureta, sest uue maskoti valimist ei ole plaanis.
Maskotikonkursi idee sündis kõige tavalisemal viisil – ühel päeval tulid koolis kokku õpetajad, et arutada kooli missiooni. Pärast paaritunnist istumist ei olnud vastust olemas. “Kui õpilased panid pead kokku, oli vastus olemas: koolil on vaja heade tujude loojat,” muheleb direktor Aimar Arula.
Esimesel korral täkkesse ei läinud, sest zürii arvates puudus tööde hulgas õige pärl, just see õige maskott. Pärast teise konkursi väljakuulutamist laekus töid seitsme ringis. Konkursi tingimuseks oli, et töö esitaja peab olema kas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane, vilistlane, õpetaja või Põltsamaa elanik. Ära võiks märkida sedagi, et auhinnalisele kolmandale kohale platseerus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja.
AIGI PUUSEPP
