Põhiseaduse leping oli justkui too kaart Aliases. Kaart on kõigil mängijail sama, aga kõik muu jutt erinev. Prantslastel oli põhimureks nende sõnul liiga liberaalseks kippuv Euroopa ja odav tööjõud Ida-Euroopast. Pluss rahulolematus valitseva poliitilise eliidiga.
Hollandis aga hirm suurriikide võimaliku domineerimise ees ning soov saada tagasi oma rahvusvaluuta kulden, mis väidetavalt vahetati euroga välja ebasoodsa kursi alusel. Pluss samuti rahulolematus valitseva poliitilise eliidiga.
Neil, kes ütlevad, et leping ehk siis too kaart on liiga paks ja ebaselge, on õigus, kuid see ei seleta kõike. Kui nii, siis miks hispaanlased veebruaris lepingu poolt hääletasid? Kas nad on äkki kuidagi taibukamad kui prantslased või hollandlased?
Lepingu sisu on jäänud varju
Vaevalt. Igasugune referendum toob endaga kaasa lisamomente ja praegu mängisid need lepingu selgelt üle. Ja siin võib olla seos: kui leping olnuks tõesti vaid kolm lehekülge selgeid lauseid, siis ehk oleks ka rohkem lepingut ennast hääletatud.
Kuid üle 400 lehekülje teksti, mis on enamasti väga tehniline, ei kutsu just väga palju arutama. Lihtsam on arutada selle üle, kas peaminister või president on lurjus või mitte (Hispaanias on uus valitsus ja sellega pole suuri probleeme). Mis on lepingu tegelik sisu, on jäänud kogu keeristormi varju.
Täiesti mõttetu on ilmselt tavaeestlase käest küsida, kas nad on Euroopa põhiseaduse lepingut lugenud. Omalt poolt võin ?lohutada?: isegi, kui loeksite, jääksid paljud asjad ebaselgeks või ei oleks vähemalt arusaadavad ilma selgitavate kommentaarideta. Selleks, et midagi aru saada, peaks käivituma debatt, aga siin algavadki kohe karid, millele jooksid nii Prantsusmaa kui ka Holland ? debatt väljub lepingu raamest.
Kas on mõtet üldse edasi minna?
Nokk kinni, saba lahti. Samas oleks ikkagi põnev teada, et kui näiteks kohalikel valimistel toimub oktoobris Eestis mingi pisike poliitiline maavärin, mille tagajärjel mängitakse äkki ümber ka valitsuse kohad ja kogu selle möllu jooksul tekib ikkagi rahvahääletuse idee, siis missugused on eestlaste kitsaskohad põhiseaduse lepingus. Ehk siis kuidas eestlased mängiksid üle-euroopalist Aliast?
Kas oleks meie põhimureks hirm suveräänsuse kadumise ees? Või nagu Hollandis, et suurriigid saavad liiga palju otsustada? Hirm võimaliku hinnatõusu ees euroga ühinemisel? Praeguse seisuga ei saa me seda kunagi teada, sest lepingu peaks ratifitseerima parlament.
Kuid kas on mõtet mänguga üldse edasi minna? Euroopa ajakirjandus ristis lepingu pärast Hollandi ei-d juba surnuks. See on küsimärk ka Eesti poliitikutele ? missugune on nende plaan B? Oleks ju kummaline, kui Eesti parlament asuks lepingu kallale, mida enamik Euroopast enam tõsiselt ei võta.
Erkki Bahovski, Postimees
