Keskkonnaministeerium korraldas eile Jõgeval esimese kuuest esitlusest, tutvustamaks Viru-Peipsi piirkonna veemajanduskava. Kolme aasta jooksul on EL LIFE projekti raames plaanis investeerida ning hinnata veeressursside seisundit, veekasutust ning saasteallikaid. Samas kaasajastatakse veeseire ja -infosüsteeme ning töötatakse välja veevarusid kaitsvaid abinõusid.
Kohalikelt inimestelt väärt teave
Eile maavalitsuse saalis aset leidnud veemajanduskava avalikustamise koosolek tutvustas osalejatele kava üldiselt aga ka veekogude hetkeseisundit ning abinõusid reo- ja joogivee direktiivide täitmiseks ja põllumajandusreostuse vähendamiseks. Viru-Peipsi veemajanduskava piirkonda kuulub suuremal või väiksemal määral 10 maakonda, sealhulgas suurem osa Jõgevamaast.
Esitlusel ettekandega üles astunud Viru-Peipsi veemajanduskava projektijuhi Ain Lääne sõnul mõjutab kava elluviimine mitte ainult siinseid elanikke, vaid kõiki veetarbijaid. ?Euroopa Liidu direktiivi nõue on, et vee kvaliteediga seotud kulud peavad katma täies mahus selle tarbijad,? selgitas Lääne ning lisas, et praegu on see määr Eestis 70 protsenti. ?Me peame jõudma selleni, et aastaks 2015 oleksid kõik võimelised neid kulusid täies mahus katma,? lisas projektijuht ning tunnistas samas, et lihtne ei saa see olema.
Esitluse lõpus peetud arutelu Jõgevamaa ettevõtjate ja elanikega andis ministeeriumi esindaja sõnul häid tulemusi. ?Arutelus saime palju sellist informatsiooni, mida meie andmepankades ei olnud,? tunnistas Lääne ning lisas, et tähelepanu juhiti mitmele olulisele objektile, mida veemajanduskava peaks tulevikus sisaldama. Üheks selliseks probleemiks oli näiteks Kasepää küla vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamine. Samas kerkis üles ka Peipsi järve kallaste mõningane soostumine. ?Selle probleemi lahendus küll puudub ja seda tuleks arutada vastavate teadlastega,? nentis Lääne.
Jõgevamaa olukord hea
Veemajanduskava projektijuhi sõnul on Jõgevamaa veekogud suhteliselt heas seisus, sest asustustihedus on väike ja tööstust ei ole nii palju kui näiteks Ida-Virumaal. ?Samas on ka siin palju järvi, millega tuleb tegelda ning selleks tuleb meetmed välja töötada,? nentis Lääne.
Viru-Peipsi veemajanduskava eelnõu kohaselt on Jõgeval võrreldes teiste piirkondadega oluliselt suuremas mahus veetorustikku rekonstrueeritud. Võrreldes torustikega on veevarustuspumplad oluliselt paremas seisus ning suurem osa nõukogude päritolu süvavee- ja survetõstepumpadest eelpool loetletud asulates tänaseks välja vahetatud.
?Veekogude hea seisundi tagamiseks peame kõigepealt tagama selle, et reovesi läbiks nõuetekohase puhastuse,? selgitas Lääne. Teine oluline ohuallikas on tema sõnul põllumajandus, kus tuleb jõuda selleni, et kõikidel farmidel oleks vähemalt kaheksa kuu vedelsõnnikut mahutav hoidla, et seda põllule ei veetaks, kust see põhjavette võib sattuda.
Viru-Peipsi veemajanduspiirkond
Hõlmab teatud määral 10 Eesti maakonda. Piirkonda jääb 19 linna ja 70 valda tervikuna ning 18 valda osaliselt. Elanike arv piirkonnas moodustab ca 35 protsenti kogu Eesti elanikkonnast. Hõlmab peaaegu kogu Jõgevamaa (v.a. Põltsamaa valla äärmine lääneserv).
Enn Selgis, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialist.
Veemajanduskava annab meile suunad ja teed ette, mida peaksime tegema looduskeskkonna säilitamiseks.
Ühe õnneks ja teise õnnetuseks ei ole Jõgevamaal suuri tööstusi ja ei ole olnud ka suuri Vene sõjaväeosi, mis mitmel pool Eestis on suureks probleemiks tänaseni. Samas on meil ka probleemseid kohti, nagu näiteks nitraaditundlik ala, kus on seoses intensiivse põllumajandustegevusega põhjaveega probleemid. Samuti on vooluveekogudel probleeme paisudega.
MARTTI KASS
