Viimati viibis võttegrupp Jõgeval paar nädalat tagasi, et jäädvustada Aimur Sääritsa kui spordiõpetaja tööd Jõgeva Karikakra lasteaias ning omapärast tseremooniat Suure tänava äärde püstitatud Kristjan Palusalu mälestuskivi juures: OÜ Stamina üks omanikke, Adidase spordikauba edasimüüja Urmas Randma andis seal viiele Aimur Sääritsa edukamale õpilasele Ronald Kiipusele, Rain Rajale, Simmo Sääritsale, Erki Antile ja Kätri-Avelin Sääritsale üle kotid Adidase spordivarustusega.
Kõigepealt pälviski Aimur Säärits Olev Remsu tähelepanu kui lasteaia spordiõpetaja: ta otsustas nimelt teha filmi meessoost lasteaednikest.
“Kui Soomes on kolmandik ja Rootsis koguni 40% lasteaiaõpetajatest mehed, siis Eesti Lasteaednike Liidu andmetel töötab meie lasteaedades ainult kolm meest ning needki osalise tööajaga ja mingites kitsalt piiritletud funktsioonides,” ütles filmi stsenarist ja re?issöör Olev Remsu. “Põhjuseks on mõistagi meie lasteaednike madal palk: kuigi lasteaiaõpetaja hariduse on omandanud umbes tosin Eesti meest, on enamik neist pidanud pere toitmiseks tasuvamat tööd otsima. Samas tuleks tingimustes, kus paljudel lastel kodus isa eeskujuks võtta pole, vägagi kasuks, kui vähemalt lasteaiastki saadaks ellu kaasa positiivne mehekuvand.”
Positiivne keerulisem
Kui algul kavatses Remsu filmis näidata kõiki kolme meeslasteaednikku, siis lõpuks otsustas ta keskenduda vaid Sääritsale. Ühest küljest sellepärast, et Aimur osutus koostöövalmiks ja heaks esinejaks, teisalt sellepärast, et ta on ka tugev maadlustreener ja tubli pereisa, kellel kodus kasvamas neli last.
“Teades, kui kehvad lood on eestlaste iibega, tuleb minu meelest igati esile tõsta neid peresid, kus terve närvikavaga ja tublisid lapsi kasvamas rohkem kui kaks-kolm,” ütles Olev Remsu. “Mõnikord süüdistatakse eestlaste väljasuremisohus naisi, kes justkui ei viitsivat enam sünnitada, aga Sääritsate näite põhjal julgen taas kord väita, et naised on valmis sünnitama küll, kui mehed neile turvalise kodu suudaksid luua.”
Oma kaks eelmist filmi ? üks neist kuulus samasse “Eesti lugude” sarja ? tegi Remsu alkohoolikutest ja muus mõttes põhja käinud inimestest, kusjuures hukkamõistu asemel püüdis ta neid mõista. Nüüd tahtis ta vahelduseks näidata ka elu helgemat poolt.
“Tõtt-öelda on negatiivsetest asjadest lihtsam filmi teha: stseenid, mis vaataja pilgu ekraanile naelutaksid, on palju kergemad tekkima kui positiivsetest asjadest kõneldes,” ütles Olev Remsu.
Vaated sobisid
Treener, lasteaiaõpetaja ja ettevõtja Aimur Säärits ütles, et ettepanek filmis osaleda tuli talle ootamatult, ent ta võttis selle vastu, kuna nägi selles võimalust propageerida sportlikke eluviise ning tõestada, et suur pere ei võta mitte võimalusi vähemaks, vaid annab neid juurde, ning et väikelinnaski saab ennast teostades elada.
“Omapäi ma filmimeestele jah-sõna muidugi ei öelnud: et võtted puudutavad ka abikaasa Avet ja lapsi, arutasime asjad omavahel läbi,” ütles Aimur Säärits. “”Naistevahetuse”-tüüpi saates ma kuulsaks saada ei tahaks, Remsu filmi kontseptsioon aga sobib täiesti kokku minu enda eluvaatega ja seetõttu polnud mul koostöö vastu midagi.”
Praeguseks on seljataga neli võttepäeva, mille jooksul on jäädvustatud lisaks Aimuri tööle lasteaias ka see, kuidas ta raskejõustikuklubi Ramm noori maadlejaid ja sumokaid treenib ning viimastega maakonna meistrivõistlustel osaleb, samuti on filmigrupp, millesse peale Olev Remsu kuuluvad veel operaator Dorian Supin, helire?issöör Mart Otsa ja stuudio F-Seitse produtsent Reet Sokmann, käinud Sääritsate kodus ja koos Ave Sääritsaga Kadriorus, kus president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel emadepäeval suurperede emadele pärastlõunakohvi pakkusid.
“Üks võttepäev seisab veel ees,” ütles Olev Remsu. “Aga olen veendunud, et film saab valmis enne ETV poolt seatud tähtaega ? augustikuud.”
RIINA MÄGI
