Jõgeva Aasta Ema tiitel anti tänavu välja kolmandat korda. Kaks aastat tagasi kuulutati selle tiitli vääriliseks Alo Mattiiseni ema Helmi Mattiisen ning aasta tagasi kitarrist Raul Vaigla ema Vaike Vaigla. Vaike Vaigla on tänaseks kahjuks meie hulgast jäädavalt lahkunud. Jõgeva aasta ema valimise traditsiooni algatajaks on meeskoor Mehis.
Jõgeva aasta emaks valitakse naine, kes on sünnitanud ja Jõgeval üles kasvatanud lapse, kes on saanud tuntuks kogu Eestis.
Auli Kõrele kui aasta emale anti üle hõbesõlg ja hõbekett. Neist viimane sümboliseerib emade ja laste nähtamatut sidet.
Auli Kõre ise ütles, et aasta emaks tunnistamine tuli tema jaoks täiesti ootamatult. “Airi Rütter küsis mult mitu korda, kas ma ikka tulen kontserdile. Suurt huvi tundis ta ka selle vastu, mida sinna selga panen. Pükskostüümi asemel palus ta panna hoopis rahvariided,” meenutas Auli pühapäeva.
Tütar tahtis juba lapsena näitlejaks saada
Isegi siis kui Auli esimesse ritta istuma juhatati, ei osanud ta veel midagi kahtlustada.
Auli Kõre tütar Hele on Linnateatri näitleja, ta on osalenud peaosalisena ka filmis “Nimed marmortahvlil” Hele on laulev näitleja, kes ka hea lauluhäälega tuntuks saanud. Paljud mäletavad Helet kindlasti ka noortesaatest “Kaks takti ette”.
Ema sõnul sai Hele laulupisiku külge lasteaialapsena Jõgeva aleviku lasteaias, kus ema Auli tol ajal töötas. Juba siis tahtis tüdruk hirmsasti laulda ja esineda.
Hiljem õppis tulevane näitleja Jõgeva muusikakoolis, laulis Jõgeva Gümnaasiumi ansamblites ja koorides ning tegutses aktiivselt teatritrupis “Liblikapüüdja”. Ema sõnul tema tütart muusika ja lavakunstiga tegelema sundinud pole, ta tahtis seda ise. “Hele rääkis juba lapsena, et tahab saada lauljaks või näitlejaks,” meenutas Auli Kõre.
Auli teine laps, poeg Marek elab Tartus ning on tubli töömees. Marek on hea sportlane ja armastab väga jalgpalli mängida. Ta teeb pidevalt trenni ning käib ka võistlemas.
Auli Kõre on lisaks oma lastele üles kasvatanud ka mitu põlvkonda lasteaialapsi. Algul oli ta lasteaiaõpetaja Jõgeva aleviku lasteaias, alates 1986. aastast aga Jõgeva lasteaias Karikakar.
“Suur armastus peab laste vastu olema, nende suhtes peab olema väga aus,” ütles Auli Kõre, heites valgust sellele, mis on lasteaiaõpetaja töös kõige tähtsam.
Vaba aeg Jõgevahe pere tantsurühmas
Lasteaia Karikakar juhataja Mare Suviste ütles, et Aulile on kaasa antud hea lauluhääl ning ilumeel, mida ta ka oma töös meeleldi kasutab. Suviste sõnul on aasta ema kujundanud oma hoolealuste, Mesimummide rühma lapsevanematele nurga, kuhu sisenejal ei teki kahtlustki, et tegu just mesimummidega on.
Auli Kõre on ka üks viiest ilumeelega inimesest, kes aitab mõelda, kuidas lasteaiamaja tervikuna ilusamaks ja hubasemaks muuta ning lööb ka ise selles tegevuses aktiivselt kaasa. Tööletulekust kuni tänaseni on Auli Kõre löönud kaasa ka lasteaia naisansamblis.
“Oma põhitöös on Auli väga nõudlik, ” ütles Suviste.
Auli lööb aktiivselt kaasa Jõgevahe pere naistantsurühmas, mis sai peapreemia detsembris toimunud Toropi tantsude võistutantsimisel Tallinnas. Hiljutisel naisrühmade võistlusel Põlvas jagati Nõo tantsurühmaga esimest-teist kohta.
Kultuurikeskuse juhataja ja Jõgevahe pere naistantsurühma juhendaja Airi Rütter ütles, et Auli seab tema kui tantsuõpetaja lati väga kõrgele. “Kui midagi jääb põhjani lahti seletamata, võib Auli tantsupõrandale lihtsalt seisma jääda,” ütles Rütter. Seetõttu peab juhendaja väga täpselt põhjendama, mida, kuidas ja miks just nii vaja teha on.
Rütteri sõnul kutsutakse kanget naist vahel küll tögamisi “torisejaks”, kuid tegelikult on tantsijapoolne nõudlikkus rühma arendav ja edasiviiv jõud. Rütteri sõnul ei ole Auli Kõrel Jõgevahe peres ainult tantsija roll, vaid ta ka laulab.
Auli Kõre ise ütles, et varem laulis ta ansamblites ja aega jäi ka kudumiseks, nüüd võtab peamise osa vabast ajast tantsimine. Jõgeval kivimajas elada Aulile tegelikult ei meeldi, kuid kunagi sai elu sunnil selline valik tehtud. Nii armastab naine nokitseda väikesel aialapil, kus kasvavad lilled, marjapõõsad ning on ka väike kasvuhoone.
Meelde jäi aga tänavune emadepäev mitte ainult tiitli pälvinud Auli Kõrele, vaid paljudele Jõgeva naistele. Pidupäevakontserdil astusid üles Jõgevamaa poistekoor ning Ühisgümnaasiumi laulupoisid, meeskoor Mehis ning Elva meeskoor. Jõgevamaa ja Põlva noorte meeste koorid saabusid aga otse “Estonia” kontserdisaalist, kus esitati sama kava koos veel kolme noorte meeste kooriga. Emadele esinesid ka Jõgeva kultuurikeskuse väikesed laulupoisid ning lasteaia Karikakar lapsed. Esinejaid võeti vastu tormilise aplausiga ning kultuurikeskuse suures saalis olid täidetud peaaegu kõik istekohad.
Airi Rütteri sõnul oli tema telefon pärast kontserti punane: paljud tahtsid tänada ilusa emadepäeva eest. “On hea meel, et emadepäeva tähistamise traditsioon on Jõgeval saanud elujõuliseks. Vanema põlvkonna hulgas olid kontserdid populaarsed juba varem, kuid tänavu oli ka palju noori emasid, ” ütles Rütter.
EVA KLAAS
