Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi ei näe selles numbris midagi ebaharilikku. Tema hinnangul pole meile küll uusi hädasid juurde tulnud, kuid vanad puudused on lihtsalt akumuleerunud.
“Kui meil on ikka rohkem kui kolmandik inimesi hõivatud põllumajanduses, kus üle Eesti pole just kuigi kõrged palganumbrid, siis ei olegi midagi imestada,” rääkis Jõgi.
Seoses reformidega avalikus sektoris on maakonnast lahkunud palju kõrgema palgaga inimesi. Näiteks korraldas maksu- ja tolliamet oma töö nii ümber, et Jõgevale jäi vaid teeninduskeskus, juhtimisfunktsioonid viidi Tartusse.
“Tööta jäänud kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed lähevad kas Tartusse või Tallinna, Jõgeval on neil väga keeruline tööd leida,” märkis Jõgi.
Kiireim palgakasv
Jõgi näeb mulluses arengus ka positiivset. Meie maakonnas kasvas statistikaameti andmetel mullu enim koos maksudega arvestatav brutopalk ? kolmandat kvartalit arvestuse aluseks võttes ja 2003. aastaga võrreldes 781 krooni.
Paraku jääb isegi selle lisaga Jõgevamaa 5319-kroonine keskmine palk üheks madalamaks riigis. Teistest jõudsamalt ehk 762 krooni tõusis palk naabrite juures Tartumaal, kus keskmine brutopalk oli 6279 krooni.
Mullu tõusid keskmisest oluliselt kiiremini palgad põllumajanduses- ja metsanduses ning suuresti avaliku sektori pakutavate teenuste sektoris – tervishoius, hariduses.
Meie maakonna põllumeestel läks möödunud aastal väga hästi – piima kokkuostuhind kerkis nelja kroonini. Ehkki osa saagist jäi liigniiskuse tõttu põllule, kogusid teraviljakasvatajad maakonna rekordsaagi – kuus tonni hektarilt.
Ajalehe Äripäev koostatud Jõgevamaa edukamate ettevõtete TOPis esikoha pälvinud aktsiaseltsi Perevara juhataja Alo Teder peab firma mulluse edu põhjuseks kõrgemaid kokkuostuhindu. Fakt, et elektri- ja kütusehinnad oluliselt ei tõusnud, aitas Tederi sõnul edule kaasa.
Pea kaks kolmandikku deklareeris tulud arvutis
Oma osa põllumajanduse aktiviseerumisel on kindlasti ka eurotoetustel. Paremad tootmisvahendid lubavad ettevõtjatel investeerida ka inimkapitali.
Esialgsetel andmetel esitasid üksikisikud maksu- ja tolliametile eelmise aasta kohta 465 000 deklaratsiooni ligi 40 miljardi krooni tulu teenimise kohta. Maksuameti esindajad peavad suurimaks saavutuseks elektrooniliselt esitatud tuludeklaratsioonide arvu märgatavat kasvu.
E-deklaratsioonide üldarv suurenes mullu 29 protsenti. Ameti andmeil esitati e-deklaratsioone kõige rohkem Tartus ja Tartumaal (83 protsenti) ja kõige vähem Saaremaal (63 protsenti). Jõgevamaal esitati 69 protsenti tuludeklaratsioonidest elektrooniliselt. Üllatavalt kasvas aastaga nende osakaal kõige enam Ida-Virumaal. Keskmine tulu ühe deklaratsiooni kohta oli 85 134 krooni aastas ehk 7095 krooni kuus.
HELVE LAASIK
