Sügisesele Isamaaliidu ettepanekule valimisliitude keelustamine ära muuta vastasid Riigikogu teised erakonnad üksmeelse eitusega. Selle peale tegi Riigikogu kantslist sama ettepaneku õiguskantsler. Samuti tulemusteta. Nii jäigi Allar Jõksil ainsaks võimaluseks viia põhiseaduslik küsimus otsustamiseks Riigikohtusse.
Võitis demokraatia
Poliitilistest hoovustest sõltumatu kohtunikekogu muutis demokraatiat piirava keelu loomulikult õigustühiseks. Jälle kord võitis õiguskantsleri institutsioon ja demokraatia kõige üldisemalt.
Valimisliitude osa on iga kohaliku valimisega vähenenud. Kui 1996. aasta kohalikel valimistel oli valimisliitude osa kõigist nimekirjadest 84 protsenti ja 1999. aastal 77 protsenti, siis aastal 2002 oli see ainult 28 protsenti. Toimus loomulik areng, mis võimaldab kõige otstarbekamat tulevikku liikumist.
Eelkõige mõjutab valimisliitude hulka valimistel veel toimumata haldusreform. Kuni pole optimaalse suurusega valdu, pole oodata, et parteielu hakkaks kohalikul tasandil toimima.
Mõnesaja häälega Riigikokku ei pääse
Riigikogu liikmete seisukoht, et nemad on demokraatia mõõdupuuks, on selgelt üle hinnatud. Pigem tuleb lähtuda kasvõi 5 protsendi kandideerijate soovist valimisliiduna konkureerida.
Kui sel aastal toimuvate kohalike valimiste probleemid on selleks korraks lahendatud, siis 2007. aasta Riigikogu valimiste suhtes ripub üleval veel mitmeid küsimärke. Eelkõige on kahtlane senine süsteem, mille puhul on võimalik Riigikokku pääseda mõnesaja häälega. Oleme järgmiste üldvalimiste ajaks elanud taastatud Eesti Vabariigis 15 aastat ja nüüd oleks lõpuks aeg muuta valimisseadus valijale arusaadavaks.
Üleriiklikud valimisnimekirjad peavad ümber reastuma mitte parteide suva järgi, vaid vastavalt valijailt saadud häältele. Meie elu koosneb suuremaist ja väiksemaist toimingutest. Mida paremini me mõistame asjaolusid, mis võimaldavad need toimingud läbi viia, seda edukamalt me nad ka teostame.
Valimisliitude taaslubamine on üks näide sellest, et keegi pole eksimatu.
Seda peab arvestama seadusandlik institutsioon ja iga Riigikogu liige eraldi.
Areng on pidev ja loomulik, kui see toimub vabatahtlikult ja arusaadavalt.
Viimase aja sündmuseks annavad lootust, et see saab nii olema.
ANDRUS VILLEM, Isamaaliit
