Esmaspäeval algas uus õppeaasta üle Eesti 589 koolis. Tuhanded lapsed alustasid või jätkasid hariduse omandamist ning kõik me soovime neile ainult parimat. Kuid kas ainult soovime või ka tõepoolest kindlustame neile turvalise elu ja parema tuleviku? Alaealistega seotud õigusrikkumised, aga ka muud probleemid on ühiskonna jõukuse kasvades ju hoopis teravnenud.
Olles kohtunud erinevate koolide juhtidega võin välja tuua kolm suuremat probleemi, mis vähendavad turvalisust koolis ja kooliteel: ohud liikluses, kasvav meelemürkide tarvitamine ning koolivägivald. Iga probleem toob kaasa tagajärgi, sageli aastateks, ning mõjutab korraga kümneid inimesi. Ebaturvaline klassikeskkond ja narkootikumide tarvitamine vähendavad õppimisvõimet, põhjustavad koolist väljalangevust, toovad kaasa karistusi seaduserikkumiste tõttu ja kokkuvõttes tähendavad noorele ja tema perele kehvemat elujärge täna ja tulevikus. Liiklusõnnetuste tagajärjed on tragöödia tuhandetele Eesti peredele. Kõigi nende probleemide taga on sageli ükskõiksus ja hoolimatus. Liikluses on õnnetuste põhjustajaks sageli autojuhid, kes ei arvesta kaaskodanikega, ületades kiirust ja tehes ohtlike manöövreid. Traagilisemaid tagajärgi saaks sageli hoopis vältida, kui oleks rohkem vastutus- ja ohutunnet, kasvõi näiteks nii ees kui tagaistmel turvavööd kinnitades.
Kõik algab ükskõiksusest
Samuti toitub koolivägivald, sealhulgas kiusamine, ükskõiksusest – sageli õpetajate soovimatusest probleemidega tegelda. Kuid ka sellest, et õpetajad ei leia liitlasi. Kahjuks peamiselt sealt, kus seda kõige rohkem vaja oleks – lapse kodunt. Vanemate oskamatus oma lapse vajadusi märgata toob aga tihtipeale kaasa kõige hullema pahe – lapse narkootikumide tarvitamise. Suur taskuraha ei kompenseeri hoolimatust, ükskõiksus on ohtlikult teravate äärtega.
Uus kooliaasta toob kõik need suveks ununenud probleemid kahjuks teravalt esile. Millised on siis lahendused? On selge, et lapse käitumist mõjutavad vastastikku, nii heas kui halvas, kodu, kool ja sõpruskond. Hooliv perekond aitab lapsel toime tulla ohtudega koolis ja tänaval. Samas kui kodu ei paku sobivat arengukeskkonda, siis ühiskonnal on vajadus ja vastutus last toetada. Enamik kohalikke omavalitsusi on teinud head tööd, võimaldades lastele huviharidust ja vabaaja tegevusi. Paljudes koolides on loodud sotsiaalpedagoogide ja koolipsühholoogide ametikohad, kelle poole saavad lapsed ja nende vanemad mure korral pöörduda. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad valikuid iga lapse vajadustele ja soovidele vastavalt. Riigi struktuurid teevad omalt poolt parima, kaitstes lapsi ohtude eest tänaval, koolis ja kodus.
Oskame märgata
Septembri esimestel päevadel viib politsei koostöös kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsustega läbi operatsiooni turvalise kooli alguse tagamiseks liikluses.
Liikluse kõrval on politsei eesmärgiks piirata oluliselt narkootikumide kättesaadavust ja tarvitamist. Kool on koht, kus see probleem saab kasvada, aga õnneks ka vastupidi – koolis saab narkootikumidega seotud probleeme ennetada ja leevendada. Selles küsimuses teeb politsei jätkuvalt tugevat koostööd haridusasutuste ja õpetajatega.
Tähelepanuta ei saa jätta teisi õigusrikkumisi, mida lapsed ja noored toime panevad. Koolikiusamisse ei maksa suhtuda kergekäeliselt, sest ei ole võimalik ette näha kus ja millal lähevad lapsed üle piiri. Olgu see koht hämar kooligarderoob, bussipeatus või internet. Ka siin on oluline kooli, lapsevanemate ja korrakaitseorganite koostöö. Õpetajad ja lapsevanemad saavad koolivägivalda märgata, politsei saab vajadusel kiiresti sekkuda.
Kui tahame lastele pakkuda võimalikult turvalist elu ja paremat tulevikku, siis peame oskama märgata neid probleeme ja ohte, millega lapsed ise tõenäoliselt toime ei tule. Oskamatus või soovimatus märgata on sageli patareiks, mis probleeme toidab. Lastega seotud seaduserikkumiste ennetamine ja menetlemine, nende elu ning tervise kaitse on politsei tegevuses esikohal, kuid sekkumiseks ja probleemidele parima lahenduse leidmiseks on vaja teha tihedat koostööd oma partneritega. Kodul, koolil, kohalikul omavalitsusel ja politseil on omad võimalused, mis teistel pooltel puuduvad. Ühendades need jõud, saame tõepoolest lapsi kaitsta, pakkuda neile turvalist elu ja paremat tulevikku. Lastel on selleks õigus, meil täiskasvanutel on vastutus seda neile võimaldada.
JÜRI PIHL,
siseminister
