Muudatuse mõte on pakkuda ärksatele keskkoolinoortele võimalust oma kodulinna või koduvalla tuleviku otsustamisel senisest enam osaleda. Tõsiasi on, et paljudes omavalitsustes (Tallinnat ja Tartut see ei puuduta) on vähegi ärksate noorte ainus mõte oma kodukohast võimalikult kiiresti põgeneda.
Side kodukohaga kaob
Kui kool läbi saab, lahkutaksegi esmalt õppima ja seejärel juba ka püsivalt elama. Side kunagise kodukohaga hääbub.
Jõgeva linnas on 16-18-aastaste noorte osakaal elanike seas küllalt suur. Seda tänu asjaolule, et siin on võimalik saada korralik gümnaasiumiharidus. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jõgeva linnas elanikke vanuses 15-19 aastat 404, vanuses 20-24 aastat aga 354. Elanikke, kes olid vanemad kui 15 aastat, oli Jõgeval kokku 4976. Numbrid näitavad, et linnaasjade üle otsustamisel on noorte võimalus kaasa rääkida vägagi piiratud.
Huvi kodus toimuva vastu jääb
Vanuserühmas, kus noori on rohkesti, veel valida ei saa. Kui valimisikka jõutakse, on aga suur hulk vastseid valijaid juba elukohta vahetanud.
Valimisea alandamine ei ole mingi võluvits ja ei lahenda kogu probleemi. Noored lähevad edasi õppima ikka. Kui nad on aga keskkooli ajal oma kodukoha asjade otsustamises osalenud, siis on olemas veidi suurem lootus, et nad ka edaspidi selle saatuse vastu huvi tunnevad. Just selline huvi aitaks loodetavasti vähendada paljude Eesti piirkondade edasist ?pommiaugustumist?.
Reformierakonna üldkogul mais saab selgeks, kas ettepanek valimisea alandamiseks jõuab erakonna programmi ja sealt ehk ka tulevikus mõnda valitsusliiduleppesse.
PEEP LILLEMÄGI,
Reformierakonna Jõgeva maakonnaorganisatsiooni esimees
