Kangakudumine muutus Palamuse naiste seas popiks siis, kui sõbrad Rootsimaalt Ale kommuunist seal kudumistoa sisustada aitasid. Nüüdseks on kudumistuba Ale seltsi (see koondab alelastega sõprussidemeid edendavaid palamuslasi) “tiiva all” tegutsenud juba tosin aastat ning telgedel kudumise oskuse on seal omandanud kümned Palamusel ja selle ümbruses elavad naised. Kodusid, mis tänu kudumistoas valminud sisustustekstiilidele kaunimaks ja omanäolisemaks on saanud, on kindlasti rohkemgi.
Kuigi seekordsel näitusel ei esine kaugeltki kõik kudumistoas õppust saanud, vaid ainult need kudujad, kes ise ka Ale seltsi kuuluvad, sai muuseumi ärklisaal ikkagi nii tihkelt patju, linikuid ja kaltsuvaipu täis, et rohkem poleks neid sinna enam mingi valemiga mahtunud.
Aga “tülli” Ale seltsi naist vaibad ruuminappusele vaatamata ei lähe, sest enamasti on tegemist rõõmsates looduslähedastes toonides kootud esemetega. Tõsi, on ka julgemaid ja silma ärritavamaid kombinatsioone.
Kohalike jaoks teeb näituse omamoodi põnevaks see, et käsitöömeistrid otsustasid seekord töödele oma täisnime juurde mitte panna, vaid esineda nn kunstnikunimede all, milleks, tõsi küll, on enamasti lihtsalt autori eesnimi. Nii et kes hästi nuputab, suudab ehk väljagi mõelda, kes on kes.
Kui Palamuse kandi naiste sisustustekstiile on päris mõnus vaadata ka selles valguses, mis Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalil praegu pakkuda on, siis paljud muud, eriti kujutava kunsti näitused vajaksid enamat. Muuseumi direktor Arne Tegelmann ongi ärklisaali valgustuse parendamise projektile juba mõnda aega rahalist katet otsinud ning lõpuks tuli hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmilt ka jaatav vastus.
Nimetatud programm toetab valgustusprojekti enam kui 51 131 krooniga, millele muuseum lisab omalt poolt 12 000 krooni. Selle raha eest paigutatakse lähikuudel saali lae alla kakskümmend pro?ektorit, aga ka siinid, millele näitusepilte hea kinnitada.
RIINA MÄGI
