?Esimesed külmaga hätta jäänud luiged tõime 5. ja 6. märtsil,? rääkis Monika Robi. Loomad olid enamasti pärit Põhja-Eestist. Nende hulgas oli nii väga noori linde, kes ilmselt rumalusest külmaga hätta jäid, kui ka päris eakaid isendeid. Miks luiged märtsi keskpaiga rekordkülmadega kaugemale vaba vett ning toitu otsima ei läinud, turvakodupidajad seletada ei oska.
Linnud olid lihtsalt kurnatud, väsinud ja neid piinas toidunappus. Robid hoidsid luiki loomakliinikus ja toitsid saia ning kaladega. Mõned linnud armastasid õues jalutamas käia, ükskord lendas üks ka paarsada meetrit majast eemale, kuid jäi siis paigale ja pererahvas tõi ta tagasi.
?Luiged vajavad õhkutõusmiseks vaba vett, aga meil seda märtsis ju kusagil polnud,? rääkis Monika Robi. Nii tuli koos lindudega soojemat ilma oodata.
?Viimased linnud olid ikka päris närvilised, kui päike juba soojemalt paistma hakkas. Kahjuks ei saanud me kõiki korraga ära viia. Kunda sadamast helistati küll juba, et jõe suue on lahti ja võime linnud sinna viia.? Nii tehtigi.
Viimaseid luiki Kundasse viies läks Monika Robi Jõgeva haigla kondiitripoodi, et endale tee peale pisut süüa kaasa osta. Lahke kohvikupidaja andis talle luikede jaoks ka saia kaasa.
?Loomadel oli nii kiire merele pääsemisega, et nad unustasid saia, aga ma puistasin kõik jõkke, küllap nad toidu leidsid,? jutustas Monika Robi.
Lume sulades muutus Robide hoov ja loomakliiniku juurde jääv plats porimülkaks, nii et hoolealustel polnud enam võimalik jalutamas käia. Juss Maurer Moreenist ja Endel Pajumägi Põltsamaa Graniidist tõid killustikku ja hoov sai märksa kuivemaks. Monika Robi on väga tänulik nendele ettevõtjatele, kes metsloomade turvakodu võimalusel on toetanud. ?Sponsoriteta oleks meil küllalt raske toime tulla,? märkis ta.
Veebruaris Ida-Virumaalt Rääbisele toodud kurg kosus ja läks soojade ilmade saabudes samuti oma teed.
HELVE LAASIK
