Uut toataime soetades tasub enne tema kohta pisut kirjandust uurida

Paljuks ei tasuks pidada ka asjatundjaga nõupidamist. Tallinna Botaanikaaed korraldas varem üle aasta huvitavate toalillede näitust, kuid on nüüd sunnitud metoodik Helve Meiterni sõnul kõrgendatud huvi tõttu igal kevadel omapärasemad lilled koos juhistega välja panema. Alljärgnevalt tutvustame Helve Meiterni abiga lähemalt laiemalt levinud uusi toataimi.

Saba-adiantum on troopilisest Ameerikast pärit sõnajalgtaim, mille kasvatamisega algaja lillekasvataja ilmselt hakkama ei saa, sest taim tahab talviseks puhkeperioodiks üsna jahedat kohta ja püsivalt niiskust.

Ruskus-diskiidia tahab kasvukohas üsna palju valgust, kuid otsest päikesevalgust ei talu. Suvel tuleks ta lõunapoolse akna juurest ära tuua, kuid talvel sinna jälle tagasi viia. Taim on pärit Filipiinidelt ja tal on kaunid dekoratiivsed lehed. Ruskus-diskiidia ei kasva väga suureks.

Diskiidiad ja adiantumid eelistavad pehmet vett

Ümaraleheline diskiidia on ka veel küllalt vähe levinud, see taim tahab kindlasti pehme veega kastmist, samuti peaks muld väga hästi vett läbi laskma. Jälgida tuleks, et liigne kastmisvesi ei jääks potialusele seisma. Nii diskiidiad kui ka adiantumid eelistavad pehme veega kastmist.

Küllalt vähe kasvatatakse veel meie kodudes Hawai saarestikust pärit braiaamiaid, mis on otsese päikesepõletuse suhtes väga tundlikud. Taim tahab küllalt tihti veega üle piserdamist. Samuti pole mõtet braiaamiat ühest kohast teise tassida, ta lihtsalt ei talu seda.

Sansibari sibuliku kasvataja ei tohiks ehmuda, kui ühel hetkel taimel lehti polegi ? Helve Meiterni sõnul taimel puhkeperioodi alguses lehed kuivavad. ?Ärge ehmuge, see on taimele normaalne olek, ilma et neil midagi viga oleks,? märkis Meitern.

Alles möödunud aastal Eestisse tooma hakatud Itaaliast pärit kängurukäpp tahab talvel jahedat ja valget kasvukohta.

Palmidele sobib valge kasvukoht

Väga palju on viimasel ajal müügile toodud väga erinevaid tradeskantsiaid ehk sebralilli. Need on kergesti paljundatavad ja küllalt lihtsalt kasvatavad taimed. Paljundada ja ümber istutada tasuks neid just kevadel.

Hambune mikaania ei talu väga eredat päikesevalgust, kuid armastab valget kasvukohta. Tema lehed on väga omapärase värvusega, tegemist on ampli- ehk ripptaimega, mida saab kodus hõlpsasti valgusküllasesse kohta riputada.

Veel on kauplustes mõnda aega pakutud kolmevöödilist havisaba, mis on ka küllalt lihtsalt hooldatav toataim. Kohe-kohe peaksid havisabad õitsema hakkama, kuid ennekõike on nad ikkagi dekoratiivse lehestikuga toataimed.

Seni üsna tundmatu on meil Mehhikost pärit mägipalmi liik Chamaedorea metallica, mis peaks toatingimustesse sobima. Ainus asi, et palmid tahavad kõik väga valget kasvukohta. Maailmas kasvatatakse seda liiki toataimena üsna palju.

Kui teile kingitakse lähis-sinisilm ja see läheb üsna varsti välja, pole mõtet meelt heita, sest see taim ei peagi kaua kodudes vastu. Lähis-sinisilm tahab palju vett, teda peab korralikult kastma. Kuidas aga peaks toas hakkama saama kuldse linnupiimaga, pole värsket kogemust ka Tallinna Botaanikaaial, kuid teatmike järgi eelistab see kaunis kuldkollaste õitega kaunitar jahedat temperatuuri (alla 20°C), parasniisket ning kergelt happelist mulda. Iseenesest on kuldne linnupiim väga dekoratiivne.

Kõiki taimi, mida me väga hästi veel ei tunne, soovitab Helve Meitern kasta pehme leige veega, mitte mingil juhul ei tohiks toalilledele üldse kraanist külma või kuuma vett valada.

Sandersoni laternlill pole küll väga uus taim, kuid kauplustes pole teda vahepeal mõnda aega müüdud. Ta on kõrbetaim ja vajab talvel küllalt vähe vett. Ka suvel ei taha taim kuigi palju kasta, sest suudab niiskuse koguda oma paksudesse lehtedesse. Õied meenutavad väikseid laternaid, mis annaksid nagu valgust.

Ka on meil vahepeal päris palju müüdud kardemoni, kuid siis jälle pole teda saada olnud. Kardemon võib kasvada ka jahedamas ja pimedamas kohas ning tema lehti puudutades paiskub õhku meeldiv kardemoniaroom.

Draakonipuud on lihtne kasvatada

Harilik sidrunmürt tahab talvel jahedat ja valget kasvukohta. Meie kauplustes bambuse nime all pakutud dekoratiivne oks, mis tavaliselt leiab endale koha lillekimbus, on tegelikult sanderi draakonipuu. Oks ajab varsti vee sees juured alla ja siis võiks ta mulda istutada. Draakonipuud on kodus küllalt lihtne kasvatada, nii et ärge seda nn bambuseoksa koos närbunud lõikelilledega ära visake, vaid kasvatage temast kaunis draakonipuu. Kasta tuleks draakonipuud kasvuperioodil muidugi ohtralt.

Kalamondiidipuid pakuti juba möödunud aastal rikkalikult, saada on neid ka tänavu. Talvel tahab see taim valget ja jahedat kohta, siis peab ta hästi vastu. Pimedas ja jahedas võib see puuke ka lehed maha visata. Kasvatada tuleks teda nagu sidrunipuud.

Kes soovib endale eredat päikesevalgust taluvat taime, võiks kasvatada habeohet. Muidugi tuleb seda taime küllalt palju piserdada. Veel tasuks jälgida, et kui taim on ereda päikesevalguse käes ja te piserdate teda, tekib veetilgast luup ning niiviisi võib lehele augu sisse põletada. Parem on otse päikese käes teda mitte piserdada.

Talvel nõuab jahedamat kohta ka safrantäht. Kui teil pole võimalik tema jaoks sobivat paika leida, ärge teda endale parem soetage.

Lõvimägede rohtliilia lehed on väga dekoratiivsed, pärit on see taim Aafrikast ning kasvab meie toatingimustes väga hästi.

Üsna uus on Eesti toalillede turul ka valge vahalill. Himaalaja kandist pärit taim tahab hästi valget kasvukohta.

Uutmoodi sõnajalaline on kühm roodjalg, mis tahab suvel rikkalikult piserdamist, eelistab varjulist kasvukohta ning niisket happelist substraati nagu enamus sõnajalgtaimedest.

Kalanhoe tahaks vahepeal lühikest päeva

Palju pakutakse viimasel ajal ka sõrgköisi, mis on vihmametsa taimed ja tahavad palju niiskust. Kindlasti tuleks neid kaitsta otsese päikesevalguse eest. Toatemperatuur neile sobib, kuid lisaniiskuse saamiseks võib sõrgköie lähedusse panna veenõu.

Ka võib soetada endale kalanhoe, valides üsna mitmevärviliste õitega taimede hulgast meeldivaim. Kalanhoe on väga hea õitseja, kuid 3 kuud enne õitsemist tahab ta üsna lühikest päeva, mistõttu tuleks neid lilli augustis-septembris ainult 8-10 tunniks valguse kätte jätta ning hiljem kinni katta. Siis võib kindel olla, et kevadtalvel saab nautida kalanhoe kauneid õisi.

Väga palju ostetakse kodudesse ebakrootoneid. Neid lilli on üsna lihtne kasvatada, kuid tasuks jälgida, et väikesed lapsed neid lehti suhu ei topiks, sest ebakrootoni lehemahl on mürgine. Kirjulehine ebakrooton taha järske temperatuuri- ja valgustingimuste muutusi. Taim armastab valgusküllast ka lausa päikese käes kasvamist, siis tuleb lehevärvus paremini esile.

Araukaaria, keda meie kaubandusvõrgus ka “toakuuse” nime all müüakse, võib suvel olla väljas, kuid miinustemperatuuride tulles peaks taime taas tuppa tooma. ?Tegemist on üsna kalli taimega. ?Toakuuse? puhul peab jälgima, et tubane kasvukoht peab olema jahe ja valgusküllane, sest muidu viskab see lehed maha ja polegi jõuluks toas midagi ehtida,? lausus Helve Meitern.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus