Pilkupüüdvate kompositsioonide materjalideks on nii teokarbid, kõrkjad, pilliroog kui ka järve äärest leitud huvitavad oksad, juurikad, pudelid ja muu selline. Valminud on ka kalaluu abil kujundatud seinaplaat ja lauakaunistus, kõrkjatest linnumajakesed, kalanahast maastikupildid, kõrkjatest moodustatud puukujulised ruumikaunistused jne.
Teeb tuju heaks ja meele rõõmsaks
Mustvee naisteklubi liikmed on koos käinud juba kaheksa aastat. Praegu koguneb iga neljapäeva õhtul raamatukogu ruumidesse enam kui kümme naist. Alati on midagi teoksil või pooleli, millest õige pea taas midagi uut sünnib. Üks mõte hargneb teisest ning niimoodi harilikult huvitavad ideed alguse saavadki. Teelauas räägitakse ilmaelust ning uuritakse ka uuemat erialakirjandust. Pühadeks ja tähtpäevadeks sätivad naised harilikult raamatukogu kitsukestesse ruumidesse välja näituse sellest, mis üksteise toel ja õhutusel valminud.
Nii ongi kõik ilus peamiselt tekkinud tegutsemisrõõmust ja leidlikkusest. Ideid paistab olevat naistel lausa lõputult, sest iga kord suudetakse ikka välja tulla millegi uue ja huvitavaga. Laitmatut tehnikat pole just silmas peetud ja õppetunde organiseeritud, kuigi üksteisele antakse vahel kodutöid teha küll.
“On mis on. Vaesed nagu me oleme ja ruumi näitusteks on ka vähe. Aga sellest, mida teeme, saab tuju rõõmsaks ja meel heaks,” tunnistasid üleeile raamatukogus töötavad naisteklubilased Lukia Suvorova ja Antonina Prussakova oma töid näidates. Asjaga on tihedalt seotud veel kolmaski raamatukogutöötaja Laidi Zaleke?ina. Teised huvilised kogunevad neile lisaks. Niipea aga, kui päike kõrgemalt käima hakkab ja juba kurgi- ning tomatitaimi ette kasvatama hakatakse, tehakse vaheaeg, sest nagu Peipsi-äärsetel inimestel ikka, on ka naisteklubis koos käival rahval oma kilehooned ja kasvandused. Suvel leitakse siiski nii palju aega, et mõni ühine ekskursioon teha või siis näiteks linnapäeval kübarapidu organiseerida.
Tasuta materjali on küllalt
Lukia Suvorova oli ilmselt esimene, kes rannast leitud oksajändrike otsa lillepotti teokarpidest huvitavad lilli kujutavad pallid kujundas. “Seisab mitu aastat ja rõõmustab silma,” leiab ta. Eve Romanovit? tuli aga selle peale, et kalaluust saab huvitava kujunduselemendi seinaplaadile. Antonina Prussakova meisterdas pilliroost linnumaja ja karbi peale purjeka. Sveta Sumina hankis fileetsehhist kalanahka ja püüdis sellest ajakirja “Maakodu” jaanuarinumbris kirjeldatu eeskujul maastikumaali moodustada. Kes aga just tuli mõttele sättida pikad pillirookimbud kokku põnevaks ruumikaunistuseks, seda naised täpselt ei mäletagi. Ilmselt oli see jälle üks mitmes peas ühtaegu sündinud idee.
Palju on praegu raamatukogus väljas oleval näitusel just pudelitele seatud kaunistusi. Pudelid on samuti enamasti rannaleiud. “Kahjuks tühjad,” naeravad naised. Kompositsioonielementidena võib märgata isegi küüslauguküüsi, mis mõjuvad üllatavalt maitsekate ja huvitavatena ning alles lähemal silmitsemisel saab aru, millega õieti tegu. “Eks needki ole Peipsi ääres kasvatatud,” ütleb Lukia.
Et naisteklubilasi ja nende pereliikmeid metsa all või ranna ääres eriti suvel alailma midagi korjamas võib näha, sellega ollakse Mustvees juba üsna harjutud. Seepärast on kasulikku ja tasuta materjali alati tagavaraks.
Kingsepal pole kingi ega rätsepal riiet…
Nagu selgub, pole meisterdajatel endil kodudesse oma kauneid taieseid eriti jäänudki. Enamasti lähevad need kingituseks. Praegu väljas olevalt näituseltki on juba teada, kuhu ja kellele mingi ese või kompositsioon mõeldud on. Kahest suurest “pilliroopuust” läheb näiteks üks külalistemaja ja teine poodi kaunistama. Mõned väiksemad asjad saavad sünnipäeva- või pühadekingiks. Naiste sõbrad ja sugulased on sellega juba harjunud. Need kingid on omapärased ja kordumatud. “Ja mis peaasi, omatehtud,” arvavad tegijad ise.
Pühapäeval tuleb Mustvee naiste Peipsi andidest tehtud näitust vaatama bussitäis rahvast Narvast. Aga ülestõusmispühadeks kavatsetakse juba uute meisterdustega välja tulla.
VAIKE KÄOSAAR
