Annika töötas välja võistlusjuhendid, valis välja auhinnad, mõtles välja võistkondade suurused, pani üles kuulutused ? ühesõnaga tegi kõik selleks, et üritus probleemideta toimuda saaks. Annikale oli ürituse läbiviimisel abiks klassiõde Annika Kuldmaa, kes aitas ka projekti kirjutada. Mäletatavasti kuulutas Tervise Arengu Instituut eelmisel aastal välja Tervise Edenduslike Ideede konkursi, kuhu oodati häid ürituste-ideid koolinoortelt. Õpilased ise pidid välja mõtlema ürituse plaani, panema selle paberile ja tegema peamiselt oma jõududega ka teoks.
Annika Kattel tunnistas, et kõige raskem oli projekti koostades arvestada sellega, millele kui palju raha kulub ning et tegevus ikka ühe päeva sisse ära mahuks.
Üleeile ehitasidki Jõgeva Gümnaasiumi 7.-12. õpilased koolimaja lähedale kümme lumeskulptuuri. Lumelinna oodatakse kõiki huvilisi, iseäranis väikesi uudistajaid, sest kujudele otsa saab ronida ja sealt liugu lasta.
Piimabakter kutsub tervislikult toituma
Kerkinud lumelinn on läbi ja lõhki ?tervislik?, see tähendab et kõik skulptuurid on kuidagi tervisliku eluviisi teemaga seotud. Esikoha saanud 12a klassi võistkond meisterdas lumest Piimabakteri, et kutsuda inimesi üles tervislikult toituma – piima joomine on nimelt vägagi kasulik.
Piimabakteri vajalikkuse selgitamiseks oli varutud ka näitlikku materjali, jalgade puhkamiseks ning tervisliku bakteriga lähema tutvuse tegemiseks oli põhiskulptuurile lisaks valminud isegi tool. “Aga me võime asjast huvitanutele lisainfo saamiseks ka meiliaadressi anda,” püüdis toodet tutvustanud noormees ?ürii otsust mõjutada.
Zürii liikme, õpilasomavalitsuse presidendi Tõnis Tobre katse näitas, et skulptuur on väga sobiv ka talvemõnude nautimiseks, nimelt sai sellelt ilusa pika liu. Mainitud võistkond vääris ka eriauhinna kui liikluses ohutult käituv ning valgustatud meeskond: kümne inimese peale oli neil ette näidata viisteist helkurit!
Samas valmis kaheksandate klasside võistkonnal Jõgeva linna jaoks väga vajalik ehitis – euronõuetega WC. Noormehed kutsusid kõiki uut asutust proovima, sest see on ju esimene omataoline Jõgeva linnas. “Ehitame bussijaama juurde ka taolise, aga see on juba tasuline, siin on proovivariant, see on kõigile tasuta,” promosid noored oma kätetööd.
Eurovetsul ei puudunud tutvustavad sildid ega pabergi. Noormehed reklaamisid, et ihu kergendamine teeb olemise heaks ja ehitis on väga ökonoomne.
Puu- ja juurvilja armastav sportlik krokodill
Teisele kohale tulnud lumest ujuja sümboliseerib võistlejate nägemuse järgi tervislikku liikumist. Väga karastav ja sportlik on jääsuplus, kes aga jääauku minna ei taha, saab ujuda talvel ikkagi ? lähedal asuvas Kuremaa ujulas. Vastav vihje oli kirjas ka ujuja istmikul.
Parima põhikoolivõistkonnana said auhinna kõige väiksemad ehk seitsmendate klasside võistkond, kes olid meisterdanud Küürvaala.
See loom pidi noorte skulptorite sõnul olema küll natuke ehmatav, kuid see-eest väga sportlik: ta ujub ja sööb vetikaid, taimne toit mõjub aga tervisele hästi.
Kolmanda koha vääriliseks tunnistati sportlik krokodill, kes istub ja “peesitab”, toiduks tarvitab aga juur- ja puuvilju. Lumelinna külastajatele paistab veel silma militarist Hugo, kes on parajasti Erna retkel, seljas valge maskeerumiskostüüm. Noored kunstnikud on tabanud hetke, kui Hugo okastraadi alt läbi roomab ja samal ajal kõrgel asuvalt jumalalt abi palub.
150 saiakest ja 10 liitrit teed nagu kerisele
Lumelinna projekti tehnilise koordinaatori, Jõgeva Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Ilmar Pajumägi sõnul oli tore üllatus, et kuigi termomeeter näitas rohkem kui kümme pügalat alla nulli ja ilm oli tuuline, said kõik oma skulptuurid õigel ajal valmis. Isegi nooremad põhikooli õpilased ei jätnud tööd pooleli.
Noored ehitajad jõid sooja saamiseks ära kümme liitrit kuuma teed ning ka 150 saiakesest ei jäänud ühtegi järele. Pajumägi sõnul oli väga tore, et kõik projekti väga hästi suhtusid: kohal oli tuletõrjuja koos autoga, kes mitu tundi vett pritsis, lumelinna ettevalmistamiseks ei pidanud Jõgeva Linnavara paljuks kümme koormat lund tuua ja seda ka kohapeal kokku lükata.
Linnavalitsus oli nõus ka lumelükkamist rahaliselt toetama, kui projekti rahast selleks ei jätku. Ka maavalitsus toetas projekti igati ning pani välja mitu auhinda.
Nii kaua kui ?ürii koosseisus Jõgeva maavalitsuse tervishoiu peaspetsialist Eha Anslan, Jõgeva Linnavalitsuse hariduse peaspetsilist Helle Kajaste, noorsoopolitseinik Marge Kimmel, Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi ja kunstiõpetaja Anne Kütt, õpilane ja projektijuht Annika Kattel, õpilane Annika Kuldmaa, Brita Merisalu Tervise Arengu Instituudist ning Õpilasomavalitsuse president Tõnis Tobre otsust tegid, said nii ehitajad kui ka pealtvaatajad vabakutselise näitleja ja Tervise Arengu Instituudi hea tahte saadiku Venno Loosaare eestvedamisel mängida ja lustida.
Üsna ruttu pärast kujude valmimist tulid lumelinna vaatama ka Jõgeva Gümnaasiumi väikesed naabrid lasteaiast Rohutirts. Kuigi mudilased kujusid ainult käega katsusid ja mõne argliku liu lasid, olid noored ehitusmeisterdajad natuke mures ? ega nende kätetöö kannatada ei saa. Õnneks said ka lasteaialapsed aru, et kujudelt on väga hea hiljem liugu lasta, kui need kõvemaks külmuvad, ega kippunud värsketel meistriteostel väga hullama.
Nüüd ootavad korraldajad sulailma, sest siis saavad esimese ja teise klassi õpilased ja lasteaialapsed lumememmede iludusvõistlusega linnaku ka pidulikult avada.
“Kui ikka midagi väga tahta, ei ole idee elluviimine võimatu,” ütles Ilmar Pajumägi. “Annika seisukoht oli, et lumelinn peab linnas kindlasti olema. Tänu sellele, et õpilasprojektide konkurss korraldati, leidis ta ka rahastajad,” rääkis Pajumägi.
Tervise Arengu Instituudi projektijuhi Brita Merisalu sõnul laekus konkursile üle vabariigi kokku 86 projekti, neist valiti välja kuus ? kolm nooremas ja kolm vanemas astmes ?, mille läbiviimist Tervise Arengu Instituut toetas. Kuigi ta ise ?üriis ei olnud, ütles ta, et lumelinn jäi meelde väga innovaatilise projektina, kus palju noori saab tervislikke eluviise nautida. “Projekt oli hästi läbi mõeldud,? ütles Merisalu.
Tulemused:
I koht 12a klass – “Piimabakter”
II koht 10a klass – “Ujuja”
III koht 10b klass – “Sportlik krokodill”
IV koht 12b klass – “Erna-retkeline”
Parim põhikooli võistkond: 7. klass “Küürvaal”
Eriauhind eripärase teemalahenduse eest:
8. klass “Euro-WC”
Helkuriauhind: 12a
Parima narkovastase skulptuuri auhind läks jagamisele kõigi võistkondade vahel.
Kõik põhiauhinnast ilma jäänud võistkonnad said lohutusauhinnaks kringli.
EVA KLAAS