Jaama piirkonnas asub mitmeid teisigi hooneid: pagasikuurid, laadimisestakaadid, veetornid jne. Selline hoonestus moodustab raudteearhitektuuri.
Kõnealune ehituskunsti valdkond oli teemaks Haapsalus endisse jaamahoonesse sisustatud raudteemuuseumis toimunud konverentsil ?Eesti raudteearhitektuur?.
Ka Jõgeva, nagu märkimisväärne osa praegusi linnu, on tekkinud tänu raudteele. Nii pakkus arutelu huvitavat mõtlemisainet ka meie linna arengu vaatevinklist.
Raudteearhitektuuri teemalisel konverentsil osalesid erinevate piirkondade muinsuskaitsespetsialistid ja omavalitsustöötajad. Konverentsi peaesinejad, arhitektuuriajaloolased Martin Jänes ja Urmas Oja sõitsid möödunud suvel läbi kõik praegused ja kunagised raudteejaamad Eestis, kirjeldasid ja pildistasid neid, tegid ulatuslikke arhiiviuuringuid, süstematiseerisid kogutud andmed.
Vanadele jaamahoonetele uus otstarve
Eesti raudteearhitektuur sai alguse 1870. aastal seoses Paldiski, Tallinna ja Peterburi raudteeliini rajamisega. Rongide peatuskohtadesse tekkisid uhked jaamakompleksid.
Ajaloolased on raudteearhitektuuris täheldanud neli-viis erinevat stiili, millel kõigil on oma väärtus ja võlu. Raudtee on läbi aegade olnud üks jõukamaid majandusharusid, mistõttu hooneid iseloomustab hea ehituskvaliteet ja pidev korrashoidmine.
Nüüd, mil reisirongiliiklus on oluliselt vähenenud, on paljud raudteeehitised jäänud sobiva kasutuseta. Haapsalus toonitatigi, et hävimisest on päästetud jaamahooned, millele on leitud uus kasutusvõimalus.
Endistes jaamahoonetes asub nüüd külaseltside tube, noortekeskusi, aga ka eluruume. Positiivse näitena märgiti ära ka Jõgeva Majandusühistu kaupluse avamist Jõgeva vanas jaamahoones.
Renoveeritakse kaalukoda ja pagasikuur
Raudteejaama piirkonnas asub aga teisigi hooneid, mille olukord mõjutab meeldivalt või ebameeldivalt linna ilmet. Kultuurilooliselt tähtsam hoone Jõgeva raudteeäärsel alal on mõistagi luuletaja Betti Alveri sünnimaja, mida renoveeritakse muuseumiks.
Tulevase muuseumi ja jaamahoone vahelisel alal paiknevad kaalukoda ja pagasikuur, mille välimus on praegu silmariivav ja ehituslik olukord halb. Nüüdseks on aga Jõgeva linnavalitsus jõudnud kokkuleppele Eesti Raudteega, kes on lubanud need kaks hoonet renoveerida.
Selleks investeeritakse 300 000 krooni. Pagasikuur ja kaalukoda korrastatakse 2006. aastaks, mil tähistatakse Betti Alveri sajandat sünniaastapäeva.
Haapsalu raudteemuuseumi töötajad on valmis andma jõgevlastele nõu ka poetessi muuseumi sisustamisel raudtee teemaliste eksponaatidega.
Praegu kestavad veel läbirääkimised laadimisestakaadi käekäigu üle. Ka selles osas loodab Jõgeva linnavalitsus Eesti Raudteega kokkuleppele saada. Paralleelselt hoonete korrastamisega tuleb mõelda ka nende edaspidistele kasutusvõimalustele. Iga hea idee selles osas on Jõgeva linnavalitsuses teretulnud.
Arvestatakse rahva arvamusega
Eesti Raudtee esindaja sõnavõtust Haapsalus jäi kõlama mõte, et lähitulevikus on kavas oluliselt tõsta rongide liikumiskiirust kuni 150 kilomeetrini tunnis. Eeltoodut arvestades peab tõsisemalt mõtlema ohutusabinõudele. Jõgeva linnavalitsus on vastu võtnud projekteerimistingimused jalakäijate raudteeületuskohale.
Koostakse nii tunneli kui ka maapeale ülekäigu koha eskiisprojekt. Pärast nende valmimist küsitakse jõgevlaste arvamust, kumb ikkagi ehitada, tunnel või viadukt.
Raudteearhitektuuri teemaline konverents Haapsalus ja mitmetele probleemidele lahenduse otsimine raudteelinnas Jõgeval annab põhjust loota, et see rohkem kui sajandi vanune transpordiliik muutub tänases Eestis inimsõbralikumaks. Nii, et ei tarvitse enam korrutada ?Raudteevalitsus, raudteeviletsus??, nagu seda tegi kord Juhan Smuul.
AARE OLGO, Jõgeva abilinnapea
