Juba poolteist kuud on arhiivides võimalik kolada laua tagant tõusmata – muudkui kliki aga http://ais.ra.ee ja sisesta soovitud otsingusõna. Sama lihtne nagu tuntud otsingumootor Google.
Arhiivid on saanud uusi kasutajaid nii professionaalsete ajaloolaste kui tavainimeste seast. Detsembris avatud arhiivi elektrooniline infosüsteem (AIS) sai juba esimestel päevadel kokku sama palju päringuid kui tavaliselt aasta jooksul rahvusarhiivi külastatakse ? veebikasutajad sisestasid AISi umbes 20 000 märksõna.
Maailma üht unikaalsemat otsingusüsteemi külastanutest enamik tundis huvi isikunimede, talude, maade, mõisate ja omandi vastu.
Tänu AISile nüüd enam õppureid ja tudengeid õppetöös arhiivimaterjale kasutada. Väga palju lihtsustub suguvõsauurijate öö, kui kirikuraamatud saavad digitaliseeritud. Rahvusarhiivi uurimissaalides saab mikrofilmidena tutvuda enimkasutatavate suguvõsauurimiste allikatega. Dokumentidega tutvumiseks peab ikka arhiivi minema, välja midagi ei laenutata samuti ei saadeta toimikuid maa arhiividesse. Digitaalseid dokumendikoopiaid pole mõtet AISist otsida, neid sealt ei leia. Kõikide dokumentide sisseskaneerimiseks kuluks pea 1000 aastat. Ainuüksi Ajalooarhiivis on 20 kilomeetrit toimikuid. Seega kogu arhiivi veebi jõudmist oodata ei maksa.
Jõgeva Maa arhiivi säilikuid pole veel internetti sisestama hakatud. Millal seda tehakse, ei osata veel öelda. Praegu on Jõgeva Maa-arhiivi arhivaalid internetist leitavad ainult fondi tasemel. Igatahes 8 miljonist Riigiarhiivi arhivaalist on juba sisestatud 3 miljonit.
