Riikliku ohvriabisüsteemi käivitamist nõudis 1. jaanuarist 2005. jõustunud ohvriabi seaduse 2. peatükk. Selle kohaselt on õigus tasuta ohvriabile kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks või kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Inimlikumalt üle seletades tähendab see seda, et inimesel on õigus ja võimalus saada nõu ja juhendamist, kui on juhtunud midagi sellist, mis tema tavapärase elu segi on pööranud, ning kui tekkinud segaduse korrastamiseks tema enda oskustest väheks jääb.
Nii, nagu ülejäänud 33 konkursi korras välja valitud ohvriabitöötajatki, nii läbisid ka Jõgevamaa ohvriabikoordinaatorid Mare Maalma ja Agur Karukäpp enne tööle asumist pooleteisekuulise koolituse. Varasemas “pagasis” on mõlemal sotsiaaltöö alane kõrgharidus.
Teadmatus suur
“Ohvriabikeskus on koht, kus ohver saab esmast nõu ja emotsionaalset tuge. Lahendada me kõiki probleeme kohe ja kohapeal loomulikult ei saa, aga me saame anda nõu, kust otsast probleemi või suisa probleemide pundart lahti harutama hakata, ning juhatada, kuhu selleks on vaja minna ja kelle poole pöörduda,” ütles Mare Maalma.
“Ohvri kõige suuremaks probleemiks ongi sageli teadmatus abisaamise võimalustest. Näiteks ei tea paljud seda, et isikuvastase kuriteo ohvritel on tekitatud tervisekahjustuse eest riigilt hüvitist saada,” ütles Agur Karukäpp.
Mõistagi oleks kõige parem, kui sealsamas ohvriabikeskuses saaks pakkuda kompleksteenust, st et kui seal oleksid kohe võtta ka psühholoog, jurist jt spetsialistid, ent niisugust “luksust” pole üheski ohvriabikeskuses. Küll aga on ohvriabikoordinaatorite käsutuses info selle kohta, kust üht või teist spetsialisti leida.
“Kui psühholoogi või psühhiaatri nõu saab ka Jõgevalt, siis juriidilise abi saamiseks peame inimese sageli Tartusse suunama, sest tasulise õigusbüroo abi kasutamiseks napib ohvril sageli raha, tasuta juriidilist nõu saab aga vaid Tartus ja Tallinnas, kus tegutsevad juuratudengite käivitatud õigusbürood. Tartu-sõit tasub end siiski ära, sest tudengid teevad nõustamistööd asjatundlikult ja südamega,” ütles Mare Maalma. “Meie ise saame aga pakkuda ohvrile, kel pole võimalust advokaati palgata, tugiisiku teenust, st saata teda kohtuistungil ja olla talle seal moraalseks toeks. Sageli seisab ohver ju kohtus vastamisi vägivallatsejaga, kes püüab hästi makstud juristi toetusel tõestada, et vägivallaakti kutsus esile ohver ise ? liiga kena naeratuse, liiga lühikese seeliku või kodus põhja kõrvetatud pudruga.”
Mida Jõgevamaa ohvriabinõustajatel veel kohapealt pakkuda pole, on turvakodusse pakku minemise võimalus. Laste turvakodukohad peaksid Siimusti lastekodus teoreetiliselt küll olemas olema, aga praktiliselt on need lastekodu püsielanikega täidetud, sest ruumi majas napib. Nii et lähim laste ja naiste turvakodu on Tartus. Sageli saab turvakodusse minekul takistuseks ka sõidu- ja ülalpidamisraha nappus.
Saab ka anonüümselt
Kuna nõustamise käigus peab ohver nõustajale ära rääkima mõnikord üsna delikaatseid asju, võib ta tahta anonüümseks jääda. Ja see võimalus on tal olemas.
“Võõrale ongi inimesel delikaatseid asju mõnikord kergem rääkida kui tuttavale või lähedasele. Samas on kindlasti neidki inimesi, kes riikliku ohvriabinõustaja juurde kunagi ei satu, sest ta sõprade ja hõimlaste ring suudab teda toetada igas olukorras,” ütles Mare Maalma.
Jõgeva ohvriabikeskuse eeliseks on see, et abivajaja saab valida, kas rääkida oma mure nais- või meessoost nõustajale: ka see on mõnikord tähtis.
Tänavu on ohvriabinõustajate töös prioriteediks kuulutatud just perevägivalla ja laste vastu suunatud vägivalla juhtumitega tegelemine. Vaevalt see aga statistilisi näitajaid silmas pidades tulevikuski teisiti olema hakkab. Tegelda tuleb mõistagi ka teistsuguste kuritegude ohvritega, sealhulgas näiteks heauskselt välismaale tööle läinutega, kellelt dokumendid konfiskeeritud ja keda algsest kokkuleppest hoopis erinevat tööd tegema sunnitud. Ent nõu ja abi saama võivad tulla ka näiteks ametniku või tööandja omavoli tõttu kannatanud.
Ohvriabinõustajate tööd koordineerib Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond. Infot ohvriabi saamise võimaluste kohta jagavad politseiametnikud, omavalitsuste sotsiaaltöötajad ning Jõgevamaal ka Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse Nõustamiskeskus. Ohvriabitöötajate endi ülesandeks on aga kujundada koostöövõrgustik kuriteoohvri kõigi võimalike abistajate ? politseinike, tervishoiu-, sotsiaal- ja päästetöötajate ning mitmesuguste organisatsioonide ja vabatahtlike ? vahel.
Jõgevamaa ohvriabikeskus asub, nagu öeldud, Jõgeval Ristiku tn 3 asuvates Pensioniameti ruumides (ruum 113) ning vastuvõtt on seal esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 9-12 ja 13-16. Edaspidi kavatsevad ohvriabinõustajad hakata tegema väljasõite Põltsamaale ja Mustveesse, et sealsetele abivajajatele nõustamisteenus kättesaadavamaks teha.
RIINA MÄGI
