Kui riiklikud alaliidud (näiteks Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Maadlusliit, Eesti Korvpalliliit) korraldavad oma noortevõistlused peaaegu eranditult nädalavahetustel, siis Eesti Koolispordiliit teeb valdava osa oma võistlustest õpilaste õppimisajast.
Võistlused algavad kell 10, mitte kell 16
Suured erinevused on ka meie maakondlike noortevõistlustega. Spordiklubi Contra korraldatavad kergejõustiku meistrivõistlused ja TV 10 Olümpiastarti etapid toimuvad kas nädalavahetustel või koolipäevadel peale lõunat (kell 16.00).
Vaid suviste meistrivõistluste üks päev on õppetundide ajast, aga see on ka kooli eelviimane päev. Ning näiteks ka maakonna noorte maadlus- ja ujumisvõistlused korraldatakse ikka pärastlõunasel ajal.
Ent pallimängude maakondlikud võistlused ja ka jooksukrossid algavad koolipäeva hommikul juba kell 10 või lausa kell 9 ning nii läheb õpilasel terve koolipäev raisku. Eks nii kipubki tõepõhja alla saama ütlus, et sellel päeval kui vanajumal mõistust jagas, oli sportlane võistlustel.
Minu treeneristaaz ei ole olnud küll veel pikk, aga juba võin täie kindlusega öelda, et pole midagi lootusetumat kui loll sportlane, see tähendab, füüsiliselt võimekas, aga vaimselt nõrk. Treeneri poolt temale kulutatud aeg ja vaev on tavaliselt maha visatud, sest noor, kes ei suuda õppida nii, et keskkooli pääseb, on varsti ka spordist kadunud. Tänapäeva sport vajab mõtlemis- ja analüüsivõimet ning näiteks kutseharidussüsteemi sattunud noortel seda reeglina pole.
Koolipäeval peab koolis käima
Minu arvates peaksid nii Jõgevamaa Spordiliit Kalju kui Jõgeva maavalitsuse haridusosakond astuma omapoolseid samme, et õpilased saaksid kooliajal ikka õppimisega tegelda. Praegused kooliprogrammid on üsna tihedad, sest tänane maailm nõuab head haridust. On vastutustundetu oma elu mugavamaks teha laste hariduse arvelt.
Kui maakondlikud võistlused korraldataksegi koolipäevadel, siis peaksid need toimuma valdavalt pärastlõunasel ajal. Argument pole see, et lapse päev läheb pikaks, sportiv laps käib nagunii trennis ja on pika päevaga harjunud.
Noortele on sport ikkagi huvitegevus, paljudele kahtlemata väga vajalik ja tähtis eneseteostusvõimalus, aga see ei saa segada hariduse omandamist. Nagu eelpool ütlesin, eelistan treenerina tegelda pigem targa ja tööka lapsega kui lolli jõujuurikaga, sest esimene jõuab ka spordis kaugemale.
Hendrik Lindepuu,
Laiuse PK hoolekogu esimees, kergejõustikutreener
