Projekti raames, mida finantseerivad Integratsiooni Sihtasutus, kool ise, Tabivere vallavalitsus ja Kohtla-Järve linnavalitsus, olid eelmisel nädalal Maarja koolis viibinud Tammiku Gümnaasiumi õpilaste vahetus esimene.
Staazikas integratsioonilaagrite korraldaja
Kool on aga integratsiooni- ehk lõimumislaagreid korraldanud varemgi. Eelmisel ja üle-eelmisel suvel olid Maarja Põhikoolis samasuguses laagris Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased, mõned korrad käisid Kohtla-järve Gümnaasiumi õpilased eesti keelt õppimas mullu ka õppeaasta keskel.
“Kahjuks lõppes meil projekt Kohtla-Järve Gümnaasiumiga, sest eesti keele õpetaja, kes seal projektijuhiks oli, lahkus töölt. Ei olnud enam kedagi, kes asjaga tegelda tahaks.” Kui eelmistel aastatel taotles raha Kohtla-Järve Gümnaasium, siis tänavuse projekti kirjutas Maarja Põhikool ning projekt leidis ka rahastamist.
“Eks kirjutame lõimumisprojekte eelkõige selleks, et tõestada kooli jätkusuutlikkust. Tahame tõestada, et pikkade traditsioonidega Maarja kool, mis 24. märtsil saab juba 325 aastaseks, saab kõigega hakkama. Oleme leidnud oma ni?i ja tahame sellega edasi minna,” rääkis projekti autor ja juht Merle Haossar.
Ta lisas, et kui koolil endal õpilasi ei jätku, saaksid tulla sinna õppima õpilased väljastpoolt. Seepärast otsib kool koos vallavalitsusega koostööpartnerit, kes aitaks renoveerida vana koolihoone. Kui kõik hästi läheb, hakkab tulevikus Maarja kooli juures asuma lastekodu-tüüpi õpilaskodu.
Maarja lapsed õpivad vene keelt
Haossare sõnul on see, et vene lapsed Maarjas õppimas käivad, kasulik ka Maarja kooli lastele, see aitab avardada nende silmaringi, samuti pakub võimalust huvitavalt ja kasulikult vaba aega veeta. “Saame oma lastele näidata, et keeleoskus on väga oluline ja ka vene keelt on vaja osata,” ütles õpetaja ja huvijuht.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis ekskursioonil olnud vene lapsed rääkisid oma kogemustest läbisegi, lausejuppe tuli ühelt ja teiselt poolt. Peamiselt jutustasid nad eesti keeles, aeg-ajalt tuli üht-teist ka vene keeles või käte ja jalgade abil selgeks teha. Kõige raskemaks pidasid noored seda, et tunnis räägitakse kiiresti ning et sõnavara on spetsiifiline, ei saa kõigest aru. Samal ajal leidsid nad, et Maarja koolis antakse tunduvalt vähem õppida kui nende oma koolis ja nii jõudsid noored oma koolitükkidega kenasti valmis.
Õpilaste sõnul neile Maarja koolis meeldib: klassid on väikesed ja õpetaja jõuab igaühega tegelda. Tüdrukud leidsid, et ka õpilaste arvamusi kuulatakse Maarjas tunduvalt rohkem kui Kohtla-Järvel.
Selleks, et vene lapsed kõigest aru saaksid, olid neile abiks ka Maarja kooli tugiõpilased., kes tegutsesid abiõpetajatena.
Nende ülesandeks oli jälgida, kas külaline saab tekstist aru ja vajadusel teda aidata.
Kõige raskemateks õppeaineteks pidasid vene noored eesti keelt, samuti füüsikat, bioloogiat ja ajalugu, kus on palju spetsiifilisi sõnu.
Huvitavad ekskursioonid
Huvitav oli õpilastele ka see, et Maarja koolis on ahiküte. Koos võõrustajatega mängiti võrkpalli ja teisi sportmänge. Koos said õpilased käia ka Elistvere loomapargis ja Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis.
“Oleme oma projekti kirjutanud tingimuse, et ühe vahetuse lapsed saaksid kindlasti kohaliku eluga tutvuda, kas muuseumis või teemapargis käia,” rääkis Merle Haossar.
Tammiku Gümnaasiumi lapsed ööbivad vanas koolihoones, mis on selleks spetsiaalselt kohandatud. Elamistingimused seal ei ole küll kõige paremad, kuid saadakse hakkama.
Vene lastele on Maarjas elamine kasulik mitte ainult riigikeele omandamiseks, vaid ka iseseisvalt hakkamasaamise õppimiseks. Kohapeal elades peavad noored oma toad korras hoidma, samuti valmistatakse õhtuti enne magamaminekut ja hommikul ise süüa. Lastega kaasas olnud Tammiku Gümnaasiumi algklasside õpetaja Malle Lahi sõnul olid lapsed vaprad, keegi ei kurtnud, et tahaks ruttu koju tagasi, vastupidi ? nii mõnigi oli juba soovi avaldanud veel nädalaks Maarjasse õppima tulla.
Malle Lahi sõnul valiti Maarjasse tulijad välja selle järgi, kes ise tahtsid tulla ja kui palju ühte klassi õpilasi õppima saab panna. Iga kuu sõidavad Maarjasse õppima erinevad õpilased, kui aga kohti üle jääb ja lapsed ise tahavad, on võimalik ka mitu korda eesti keelt praktiseerima tulla.
“Kogu tegevus on eestikeelne, ka omavahel räägivad vene lapsed nädal aega eesti keeles. Eks neil vahel läheb see meelest ära ka, siis tuleb jälle meelde tuletada,” ütles õpetaja Lahi.
Tema sõnul on laste jaoks keelepraktika väga oluline, sest Ida-Virumaal, eriti just Kohtla-Järvel ja Narvas on noortel eesti keeles rääkimise võimalusi väga vähe. Merle Haossar meenutas, et kui eelmisel aastal eesti lastega Kohtla-Järvel külas käidi, olid lapsed probleemi ees: isegi poest limonaadi ostmiseks oli vaja osata vene keelt.
Ometi on ka Tammiku Gümnaasiumi laste keeleoskus väga erinev: on neid, kes eesti keelt peaaegu üldse ei oska, kui ka neid, kellel sõnavara on üsna hea ja rääkides tuleb keel hästi meelde.
“Lapsed on ise eesti keele oskusest väga huvitatud, samuti lapsevanemad,” ütles Malle Lahi. Merle Haossare sõnul on neil suvel kavas teha õppelaager ka algklassilastele. Nii Haossar kui Lahi nentisid, et just väikesed lapsed omandavad mängides ja eakaaslastega koos olles keele kõige paremini.
EVA KLAAS
