Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul kuulub praeguse seisuga sellesse nelja Pepsi-äärset maakonda haaravasse mittetulundusühingusse 23 firmat ja füüsilisest isikust ettevõtjatena 17 kalurit.
Info kogumine ja jagamine
Büroo avamise mõte on koondada asjaajamine võimalikult ühte kohta. Seni niisugust kohta ei olnud. Esialgu hakkab büroo koguma ja jagama kaluritele vajalikku infot. Asjaajajana asub kohapeal hakatuseks osalise tööajaga tegevusse Ester Lauristo ning büroo ehk nagu uksel kirjas “Kalurite teabetuba” on lahti nädala neljal esimesel päeval kella 10 – 14. Edaspidi on plaanis siinset tegevust laiendada ning hakata käivitama mitmesuguseid projekte. Ilmselt osutub siis vajalikuks rohkem inimesi tööle võtta. Praegu on eelkõige tähtis, et riigi info võimalikult kiiresti ja operatiivselt jõuaks kaluriteni ning et asjaomased isikud saaksid omakorda kurssi kalurite probleemidega. Jõgeva kui keskne asukoht on oluline ka selle poolest, et kõikjale Peipsi äärde pole e-post seni veel jõudnud.
Kalurite teabetoa avamisele panid õla alla kalurid ise. Eriti oli Urmas Pirgil põhjust toa pidulikul avamisel öelda tänu ASile Kallaste Kalur, OÜle Profit Pluss ja ASile Kalameister. Sümboolse kalavõrgu ukse ees lõikasid avamise puhul läbi Riigikogu maaelu komisjoni nimel Mati Kepp, põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja Jõgeva maavanem Aivar Kokk. Asja oli tunnistamas veel mitmeid teisigi riigi ja maakonna ametnikke, teadureid, teiste maakondade ja muidugi ka kalafirmade esindajaid.
Ühise asja eest
Maavanem Aivar Kokk avaldas heameelt selle üle, et nüüdsest on olemas ühtne koht, mis peaks liitma kõiki kalureid ja võimaldama ka omavahelist koostööd. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rõhutas kalanduse kui eestlaste ajaloos olulise sektori osa. Eriti märkimisväärse leidis ta olevat asjaolu, et kalanduse alal töötavad inimesed ise on leidnud Jõgeval võimaluse sellise teabetoa avamiseks. Samas täheldas ta seda, et kalandus on keskkonnaministeeriumi alluvusest ilmselt põllumajandusministeeriumi poole liikumas, mis tundub igati loomulik olevat.
Peipsi Kalurite Ühingu nimel soovis Priit Saksing, et kalad oleksid tulevikus hästi suured, jõuaksid õigesse kohta ja tooksid hästi suurt tulu. “Ammu oleks juba vaja riiklikku arengukava nii kalandusele tervikuna kui ka Peipsile,” leidis ta.
VAIKE KÄOSAAR
