Kui Türgi saaks kohe praegu Euroopa Liitu, muutuks Eesti koos teiste uute riikidega automaatselt sissemaksjateks ELi ühiskassasse ? praeguse süsteemi järgi saavad regionaalset abi need piirkonnad (Eesti on ELi süsteemi järgi üks piirkond), kelle SKT ühe elaniku kohta on vähem kui 75 protsenti ELi keskmisest.
Nüüdne ELi laienemine aastal 2004 tähendas seda, et matemaatiliselt nihkus 75 protsendi piir Ida-Euroopasse, sest uued liikmesriigid on peaaegu kõik vaesemad. Sinna suundub seega ka ELi regionaalabi.
Regionaalabi kaoks
Samasugune tehe ootaks meid ees juhul, kui Türgi liituks praegu. Eesti SKT ühe elaniku kohta on veidi vähem kui 50 protsendi ELi keskmisest, ent Türgil on see number 25 protsenti. Regionaalabi kaoks, selle saaksid endale Anatoolia vaesed piirkonnad.
Ka ELi põllumajanduspoliitikaga juhtuks umbes sama ? Türgi on vaene ja väga agraarne maa, sinna tuleks seega praeguse loogika järgi suunata enamik ELi põllumajandusfondidest.
Häirekella ei maksa siiski veel lüüa. Esiteks ei liitu Türgi kohe, vaid kõige tõenäolisemalt pärast 2015. aastat. Türgi praegune majanduskasv on suurem kui enamikel uutel liikmesmaadel, rääkimata vanadest liikmetest, seega võib eeldada, et 25 protsendist liigub Türgi jõudsalt üles.
Võimalik uus rahajaotusmehhanism
Teiselt poolt peaks ka Eesti selleks ajaks olema enam ELi keskmisega vahet vähendanud ja isegi ületanud 75 protsendi piiri ? seega ei olekski meil enam raha, mis Türgi liitumisega kaoks.
Kolmandaks kaalub EL väga tõsiselt üldse senise regionaalpoliitika ümbervaatamist ? on räägitud 75 protsendi piiri alandamisest ja uue rahajaotusmehhanismi tekitamisest. Liiatigi ei saa Türgi liitumine sisse kirjutatud ELi ülejärgmisesse eelarvekavva ? aastaiks 2014-2020, vaid see nihkub veelgi kaugemasse tulevikku. Keegi ei julge aga öelda, missugune majandus siis meil, ELis tervikuna ja Türgis valitseb.
Samuti kavatseb EL ümber korraldada ühise põllumajanduspoliitika, senised helded fondid põllumeestele on ilmselt 2015. aastaks kokku kuivanud ja EL peab end avama maailma konkurentsile. See juhtuks ilmselt ka ilma Türgi liitumisväljavaateta.
Väärtuste erinevused
Ent kui ELi raha Türgile väheneb, siis tekib vastuolu ? miks peaks Türgi ülepea ELi tahtma. Türgi peab ELile pidevalt tõestama, et tema liitumine ei tähenda euroraha ühesuunalist voolu Ankara suunas, ent oma kodanikele peab samas valitsus ju ütlema, missugused oleksid plussid ELiga liitumisel. Türklased on mulle ise selle kohta öelnud, et eeskätt soovivad nad olla osana ühest väärtuste süsteemist.
Siin läheb aga lugu juba keerulisemaks ? lihtsam on ikkagi mõõta majanduslikku tulu ja regioonide jõukust kui kaaluda kristlike ja islami väärtuste erinevust. Suure tõenäosusega tekib siin suuremaid vastuolusid kui euroraha jaotamisel, sest need on tekkinud mitte aastakümnete, vaid aastasadadega ja pole seetõttu nii hõlpsasti ületatavad. Türgi küsimus jääb Euroopat painama aastakümneteks, seda nii juhul, kui Türgi astub ELi, kui ka juhul, kui ta sinna ei astu.
Erkki Bahovski, Postimees
