See tuletab meelde, et suvi hakkab otsa saama. Läbi aegade on kask olnud Eestimaa inimesele oluline puu ja saanud lausa elulaadi osaks. Kaske on istutatud kodude juurde lihtsalt haljastamiseks, kuid ka tähtsündmuste puhul, alleena jne. Kaasikutel on suur maastikukujunduslik väärtus. Toetudes meie rahvuseeposele, istutab ja kingib maavanem tänavu maakonnas toimuvatel sündmustel kaseistikuid.
Eestis kasvab neli kaseperekonna liiki: arukask, sookask, vaevakask ja madal kask. Neist tuntumad on soo- ja arukask.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify”>Arukase oksad on rippuvad, sookase omad püstised. Arukase võrsed on valgetäpilised ja lehed rombjad, sookase võrsed on pruunikarvased ja lehed ümarad. Looduses võib kasvada ka nende kahe liigi hübriide.Enamasti kasvavad sookased soisel ja arukased mineraalmaal. Olev Enno andmetel on kõigist Eesti kaasikutest sookaasikuid rohkem kui pool. Kogu metsade pindalast on kaasikud männikute järel teisel kohal.
Kuidas eristada
Arukased elavad sookaskedest vanemaks ja kasvavad nendest kõrgemateks. Arukask kasvab kuni 30 (35) m kõrge sirgetüvelise puuna. Hendrik Relve andmetel küünib Eesti kõrgemate arukaskede kõrgus üle 36,5 m. Need kasvavad Tartumaal Meeksi vallas. Jämedaim arukask on Võrumaal Urvastes ja tema ümbermõõt on 390 cm (1999).
Arukaskede koor on noortel puudel ja vanemate puude ülemises osas valge, kestendav, vanematel puudel moodustub sageli (alates 30 -40.aastast) tüve alumises osas paks sügavarõmeline mustjas korp.
Kase isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad, 2 -3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad lühivõrsetel enne lehtede puhkemist, on 1,5 -2 cm pikad, püstised. Valminult on urvad rippuvad , 2-3 cm pikad ja kuni 1 cm laiused.
Õitseb mais varsti pärast pungade puhkemist. Sookask õitseb hiljem kui arukask. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga.
Viljakandvus algab üksikult kasvades 10 -15 aasta vanuselt, puistus 20 -30 aasta vanuselt.
Pinnase suhtes on kased vähenõudlikud.
On üks valgusnõudlikumaid lehtpuid. Seetõttu ei suuda varjus kasvada ning hukkub teiste liikide varju jäädes.
Metsamajanduses on arukask oluline lehtpuu
Kask on tuntud pioneerliigina, millele aitab kaasa rikkalik seemnekandvus, seemnete kerge levik tuule abil ning nende kiire idanemine.
Noored taimed on kiirekasvulised, saavutades maksimaalse kasvukiiruse 10-20 aasta vanuselt. Elab kuni 150 aasta vanuseks.
Noorelt raiumisel annab arukask rikkalikult kännuvõsusid, 30-40 aasta vanuselt raiumisel see võime aga tunduvalt väheneb.
Metsamajanduses on arukask üks tähtsamaid puuliike. Puit on tugev, elastne, nõrgalt läikiv, peenetoimne, hästi poleeritav. Puitu kasutatakse vineeri-, mööbli jne tööstuses.
Eriti väärtuslikuks peetakse maarjakase puitu.
Kuivdestillatsioonil saadakse kasepuidust sütt, äädikhapet, metüülpiiritust, tõrva jne. Kasetohust toodetakse tökatit. Tohust saab ka imeilusaid tarbeesemeid ja ehteid. Koort kasutatakse parkimisel.
Kasemahlaga nägu pestes jääb see suveks valgeks nagu kasetoht
Mahl sisaldab kuni 2 % suhkrut. Seda kasutatakse eelkõige kodustes tingimustes jookide valmistamiseks. Kasemahlal usuti olevat maagiline vägi. Üks levinumaid uskumusi oli, et kui esimese kevadise mahlaga nägu pesta, siis jääb nägu kogu suveks valgeks nagu kasetoht. Mahla ei tohtinud enne pesemist juua, muidu pidi imevägi kaduma. Kasemahl pidi ära võtma ka tedretähnid. Raagus okstest valmistatakse luudasid, mis ka praegu, nii tehislike võimaluste juures, endiselt hinnas on. Kuigi meile tuuakse sisse eukalüptist ja muudest eksootiliste liikidest vihtasid, on ja jääb kaseviht meie saunakultuuri kindlasti alles.
Kase lehti ja pungi kasutatakse ravimina. Kasepungi kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks. Rahvameditsiinis on neid tarvitatud alkoholileotisena
sissehõõrumiseks liigesevalude puhul. Kaseleheteed on kasutatud uriinierituse soodustamiseks. Nii soo- kui arukask annavad ravimtaimena kasutamisel ühesuguseid tulemusi.
Kasel on suur tähtsus haljasalade kujundamisel. Ometi tuleb meeles pidada, et ta talub halvasti saastunud õhku ja pinnast ning on laialehelistest lehtpuudest lühemaealine. Kaskedel on mitmeid iluaianduses hinnatud vorme ja sorte alates punaste lehtedega sortidest ja lõpetades põõsakujulistega. Jõgevamaalaste jaoks on tähenduslikum sookase põõsasjas vorm, mille leidis 1932. a. tollane Varbevere algkooli juhataja Rudolf Pedakmäe Maardla ja Kudina vaheliselt sooheinamaalt.
Kasekäsna tõmmis sobib ergutavaks joogiks
Kasekäsn ehk must pässik on üks looduslikke ravimeid, mida on uuritud väga põhjalikult. On tõestatud, et sellega saab ravida mitmeid kõhuhaigusi ja pidurdada vähi arengut.
Musta pässiku tõmmis sobib hästi igapäevaseks ergutavaks joogiks. Tõmmise valmistamiseks võetakse pool klaasi peeneks riivitud käsna ja lisatakse 2-3 klaasi kuuma vett. Leotis peab seisma enne tarvitamist 1-2 ööpäeva. Juua iga söögikorra eel 100 grammi. Enne magamaminekut ei ole tõmmist mõistlik juua, sest see võib peletada une.
ENE ILVES
