See on oluline samm Eesti rahanduspoliitika usaldusväärsuse ja stabiilsuse veelgi suuremal kindlustamisel.
Et kavandatav uue vääringu kasutuselevõtt toimuks võimalikult sujuvalt ning maandamaks ühiskonnas levinud kartusi võimaliku hinnatõusu ees, oleme pakkunud välja idee, et juba alates 1. jaanuarist 2006 avalikustataks kõik hinnad lisaks kroonidele paralleelselt ka eurodes.
1 euro = 15,6466 krooni
Eesti Pank fikseeris Eesti krooni ja euro vahetuskursiks 1. jaanuaril 1999. aastal 15,6466. Selline krooni ja euro suhe on tänaseni püsinud ja oleme leppinud Euroopa Liiduga kokku, et selliseks see ka jääb.
Seega läbi määratud ja muutumatu Eesti krooni ja euro suhte võime juba täna väita, et tegelikult me olemegi euroala liikmed. Euroala täieõiguslikuks liikmeks saamine on loogiline jätk meie senisele rahanduspoliitikale.
Hoolimata kroonilt eurole ülemineku näilisest lihtsusest, kaasub praktikas uue rahaühiku juurutamisega mitmeid emotsionaalseid raskusi.
Peale selle, et oma rahatähed on muutunud aastatega harjumuspäraseks ja armsaks, on täna suurimaks mureks müüt, mis käib ringi võimaliku hinnatõusu kohta. Nagu iga suurema muutuse korral, on selline kartus küll inimlik, kuid euroraha kasutuselevõtt teistes riikides on näidanud, et üleminek eurole iseenesest hinnatõusu kaasa ei too. </P>
Euro kursile vastavad hinnad silme ees
Just hinnatõusu-müüdi vastu võitlemiseks pean oluliseks, et aasta enne seda, kui võetakse kasutusse euro, oleksid kõik hinnad näidatud nii kroonides kui eurodes.
Kindlasti ei tohi euro kasutuselevõtu juures ebaratsionaalseid hirme hinnatõusu ees üles kruttida. Tuginedes eelmiste liitumiste järel läbiviidud uuringutele, lisas eurole üleminek inflatsioonitasemele vaid 0,1-0,2 protsendipunkti. Seega ei saa hirmu hinnatõusu ees kuidagi põhjendada asjaoluga, et Eestis võetakse kasutusele euro.
Eestis toimib turumajandus, kus hinnad kujunevad ettevõtete vabas konkurentsis. Mida rohkem me hinnatõusu müüti kultiveerime, seda kergem on ka kaupmeestel hindu tõsta. Sellepärast on oluline enne euro käibeletulekut hindade paralleelne näitamine.
Siis kui ühel hetkel võetakse hinnasiltidelt kroonid eurode kõrvalt ära, on ametlikule krooni ja euro kursile vastavad hinnad juba juurdunud ega teki kellelgi kiusatust hakata mõtlema välju uusi hindu.
Eurole üleminekul on veel üks külg. Euro järsul kasutuselevõtmisel on oht, et inimestel tekib raskusi toodete ja teenuste uute hindade tegeliku vääringu leidmisel. Hinnad eurodes on absoluutarvudena oluliselt väiksemad ja võivad seetõttu tekitada illusiooni kaupade odavnemisest ning põhjustada valearvestusi. Väiksemad numbrid hinnasiltidel võivad jätta inimestele eksliku mulje, nagu oleks nende ostujõud kasvanud.
Psühholoogiline üleminek ühelt rahaühikult teisele sarnaneb sellele, kui sõita pikka aega maanteel suure kiirusega, mille järel tundub asulasse jõudes 50 km/h kohutavalt aeglase sõiduna. Raha väärtus inimeste teadvuses on samamoodi inertne, mistõttu ühe-eurone bussipilet võib tunduda odavam kui viieteistkroonine.
Lisaks raha absoluutnumbrite erinevusest tingitud moonutustele on inimlik hindade võrdlemisel ümardada rahaühikute täpsed vääringusuhted kergemini arvutatava suurusjärguni. Enamasti püüavad inimesed hinnaarvutusi lihtsustada, ümardades euro ja krooni vahetuskursi viieteistkümnele. Kui eurole üleminekul hakkavad inimesed hindu selliselt ümardama, siis suurendab see rahva tegeliku ostujõu ülehindamise riski. Paralleelselt kroonidega avaldatud hinnanumbrid eurodes aga vähendavad rahaühiku muutumisest tekkivate valearvestuste esinemisvõimalusi.
Ülejärgmisest aastast kehtima hakkav seadusemuudatus on paljudele juba tuttav, kuna ka praegu märgivad mitmed edumeelsed kaubanduskeskused kroonide kõrval paralleelselt kaupade hindu ka eurodes. Üldkohustusena hinnainfo avaldamine kahes vääringus teeb eurodega kohanemise Eesti rahvale lihtsaks.
TAAVI VESKIMÄGI,
rahandusminister
