Kui meie naabrite juures Ida-Virumaal puudutavad AIDS ja narkomaania asjatundjate hinnangul juba pea iga teist-kolmandat peret, siis meil pole olukord õnneks veel nii jube. Mis ei tähenda aga seda, et peame vaikselt ja rahulikult nagu hiired urus istuma ja ootama, kas 21. sajandi katk läheb meist mööda või jõuab siiagi.
Praegu on Jõgevamaal teadaolevalt seitse süstivat narkomaani. Kohatu oleks väita, et neid on vähe. Tegelikult on neid palju. Loota, et neid vähemaks jääb ja kõik ravile alluvad, on absurdne. Üsna musta stsenaariumi järgi on neid aasta pärast võib-olla poole rohkem. Ja kui ei ole n-ö omasid, siis tuleb juurde gastroleerijaid. Politsei statistika järgi annavad meie maakonnas tooni just sisserändajad, problemaatilisim piirkond on Mustvee ja seal tegutsevad enamasti Ida-Virust pärit ?külalisesinejad?. Mustveele järgneb Jõgeva piirkond, kõige vähem on politseil narkootiliste ainetega muret Põltsamaa kandis.
Asjadest tuleb rääkida nende õigete nimedega ja täpselt nagu need on. Veel parem, kui noortele räägiksid noored, sest järjekordne täiskasvanu õpetussõnu jagamas paneb ilmselt õlgu kehitama. Kuigi tegemist võib olla oma ala parima asjatundjaga.
Sellepärast on maavalitsuse initsiatiivil toimuv narkokonverents igati tänuväärne üritus ja sellel väljaöeldu peaks ka noorteni jõudma. Sest rääkijad on enamasti ise ka noored inimesed.
Hoopis rohkem teeb meie maakonnas nagu ka mujalgi Eestis muret noorte alkoholitarbimine ja suitsetamine. Maakonna koolide 6., 8. ja 10. klasside õpilaste küsitlusest selgus, et 70 protsenti on tarvitanud lahjemat alkoholi, 39 protsenti teeb seda umbes kord kuus. Suitsetamine on koolilaste hulgas 2002. aastaga võrreldes suurenenud 6 protsenti, kange alkoholi tarvitamine 2 protsenti. Narkootikumide tarvitamine on jäänud küll samaks, kuid pakkumine on tõusnud 3 protsenti.
Need on jubedad numbrid, mis peaksid panema mõtlema nii asjaosalisi, kooliõpetajaid, lapsevanemaid kui ka kõiki teisi inimesi, kes suudaksid noortele mingitki mõistlikku ja neid huvitavat tegevust pakkuda. Just huvitegevus ehk võimalus oma vaba aega kasulikult sisustada peaks aitama elule mõtet leida alkoholi ja mõnuainete abita.
