BrispaneŽis räägiti küllalt palju avaliku ja erasektori koostööst. Näitena tutvustati konverentsil osalenutele BrisbaneŽi sadamasse üle samanimelise jõe viivat silda, mis ehitati riigi, linnavalitsuse ja kahe erafirma ühiste rahadega.
Koostöös veel teinegi sild
Kõik osapooled on Elmar Aruja andmetel saavutatuga ka rahul. Silla ületamine on tasuline. See on kuue sõidurajaga, 1,63 km pikk ja silla kõrgeim punkt ulatub 64,5 meetrit üle jõepinna. Käesoleval ajal plaanitakse samasse kõrvale ka teise silla rajamist.
“Sild ise kujutab endast kaht teineteise kõrval asetsevat hiigelsuurt ristkülikut. Nende peale ongi rajatud sõidutee. Silla sees on aga kaks suurt saali,” rääkis Elmar Aruja.
Brisbane linnast on võimalik välja sõita veel mööda uut, pikkadele sammastele toetuvad ja jõkke ehitatud kiirteed mööda, mida kasutab iga päev ligi 50 000 autot.
Austraalias toimunud konverentsi märksõnadeks olid tema sõnul õppetunnid, väljakutsed ja tee tulevikku.
“Kokkuvõtteks võib toetudes nähtule ja kuuldule võrdlusena öelda, et Eesti on oma võimalustele tuginedes jõudnud lühikese aja jooksul teiste riikidega võrreldavale tasemele. Edasi on vaja teha uus ja kvalitatiivne areng, seda nii vastavate maanteede andmebaaside arengu, teede seisukorra mõõdistamise, täiustamise kui ka vastava infosüsteemi arendamise näol. Kõige selle saavutamiseks peab aga olema kursis maailmas toimuvaga. See oligi eestlaste üheks konverentsist osavõtu põhjuseks,” märkis Tartu Teedevalitsuse Jõgeva osakonna juhataja Elmar Aruja.
Eestvedajaks Maailmapank
Tema sõnul on nende konverentside puhul tegemist iga kolme aasta tagant toimuva ülemaailmse süsteemi, PMSiga tegelevate teedeala spetsialistide foorumiga, kus arutatakse tehtut, püstitatakse eesmärke tulevikuks ja jagatakse ka kogemusi.
Kuus päeva väldanud konverents oli Elmar Aruja sõnul väga töine ja mahukas.
“Süsteemi PMS hakati eelkõige Maailmapanga eestvedamisel arendama ligi 15-20 aastat tagasi eesmärgiga selgitada välja teede korrashoidmise vajadust kogu maailmas. Aja jooksul on süsteem arenenud üksikute teeremondi objektide töövahendist kogu teedevõrgu planeeringu ja rahade efektiivse kasutamise kontrolli töövahendiks. Lisaks on PMS riikide ja omavalitsuste teederemondi eelarvete koostamisel ka tagatrepitöö tegemiseks. Eesmärgiks ongi kasutada teederemondi raha seal, kus teede olukord on kõige halvem ja kus see annab ühiskonna kulude kokkuhoidu silmas pidades kõige suurema efekti. PMS toetub otseselt teekatte seisukorra andmetele nagu katte defektid, tasasus, kandevõime, rööplikkus jne, arvestades tee liiklusintensiivsust. Eestis hakati antud süsteemi arendama 1997. aastal,” kommenteeris Elmar Aruja.
RAIVO SIHVER
