Tervise Arengu Instituudi projektijuht Brita Merisalu ütles, et koolid, mida külastati, valiti välja juhuvaliku alusel. Valiku tegemisel arvestati, et igas maakonnas külastatakse vähemalt üht kooli.
Samuti jõuti koolidesse, mis seni tähelepanu alt üsna välja jäänud.
Lapsed andsid uusi ideid
Lapsed said ise teha nii nukufilmi kui ka reklaamklippi. Ka Kaarepere koolis valmisid mõned huvitavad reklaamklipid, mida Tervise Arengu Instituut saab edaspidi kasutada narkovastases võitluses. Üks neist kujutas jalgpallimatsi. Videofilmi tegemisel paluti lastel leida narkoteema käsitlemiseks uusi ja huvitavaid võimalusi ja paluti loobuda kõige traditsioonilisemast lahendusest, kus keegi kuskil tarbib midagi, tuleb politseinik, avastab tarbija ning siis järgneb karistus või korravalvur saab surma.
Kui vanematelt, 5.-9. klassi õpilastelt oodati narkoteema käsitlemist, siis kuni viienda klassi lapsed said animafilmide jaoks teema ise valida. Filme said lapsed hiljem jälgida arvutiekraanilt ning reklaamiklippe suurelt ekraanilt.
Nukufilmide tegelasi said õpilased valmistada käepärasest materjalist, näiteks plastiliinist. Seejärel pandi nukud ka ekraanil liikuma. Kinobussi projektijuhi Anu Ernitsa sõnul on multikate tegemisel väiksemate laste hulgas olnud populaarsed tegelaskujud ansamblid ja pillimehed, samuti muinasjututegelased, näiteks punamütsike.
Maal probleemiks suits ja alkohol
Huvitava reklaamiklipina tõi Ernits esile Kullamaa Keskkoolis valminud klippi “Vahelejäämine”, kus kamp poisse hakkas kahtlustama kaaslast, kes teistest eemale hoidis ja lisaks sellele veel nina sügas. Poisid hakkasid kahtlema, et äkki kaaslane tarbib midagi, selgus aga hoopis, et ta sõi õuna.
Kinobussi ja Tervise Arengu instituudi narkotuuri eesmärgiks oli eelkõige näidata, et on palju alternatiivseid ja sisukaid tegevusi ning suitsetamine, alkoholi ja mõnuainete tarvitamine ei kuulu nende hulka. Lisaks õpitoas osalemisele said väiksemad lapsed vaadata täispikka multifilmi “Karlsson katuselt” ning vanemad noortefilmi “Semud”. Näidati ka temaatilist dokumentaalfilmi “Sergei ja Boriss”.
Viimane on täiskasvanutelegi raske jälgida, kuid Ernitsa sõnul on selle näitamine eesmärki täitnud: lapsed on hakanud mõtlema ja elu väärtustesse veidi teisiti suhtuma.
Anu Ernitsa sõnul said lapsed filmikunstiga lähemalt tuttavaks, saladuste avastamine tekitab pea igas lapses põnevust. Laste kätetööna valminud huvitavamaid animafilme ja videoklippe saab vaadata kinobussi koduleheküljelt.
Tervise Arengu Instituudi projektijuhi Brita Merisalu sõnul narkoprobleem maakoolidesse veel eriti jõudnud ei ole. Väiksemad lapsed veel õnneks tihti ei teagi, mis narkootikumid on. Hoopis suuremaks probleemiks on maapiirkonnas suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
Merisalu sõnul esitavad õpilastest rohkem narkoteemalisi küsimusi õpetajad. Merisalu sõnul oli narkotuuri eesmärgiks eelkõige laste tegevust jälgides teada saada, mida lapsed narkootikumidest teavad ja kuidas sellesse teemasse suhtuvad.
EVA KLAAS
