Alustasime oma reisi bussitäie rahvatantsijate ja pillimängijatega 20. juuli öösel Pärnust. Läbi Läti, Leedu, Poola, Tsehhi ja Saksamaa jõudsime Pariisi, kus saime bussiaknast näha Notre-Dame kirikut ja kiirkäigul imetleda vaadet Pariisile Eiffeli tornist.
Neljanda päeva õhtul La-Menitrees meid juba oodati ja jagati pärast rikkalikku õhtusööki peredesse. See tuli meile üllatusena, sest eelmistel festivalidel olime alati ööbinud koolimajades. Vastuvõtt oli soe ja südamlik ja saime imetleda prantslaste vanaaegseid korralikult restaureeritud kodusid, tutvuda nende traditsioonidega, külastada veinikeldreid.
Eestlased esinesid soojades vammustes
Festival oli nii ürituste- ja esinemisterohke, et saime hinge tõmmata ainult lõunalauas ja pärast südaööd.
Kontserdid toimusid vanadekodudes, haiglates, väljakutel. Võtsime osa Loire jõe ääres toimuvast vabaõhuetendusest. Seal toimus ka suur galakontsert.
Esinejaid oli Kalmõkkiast, Portugalist, Futuna saartelt Vaikses ookeanis.
Nägime budistlikke rituaaltantse kalmõkkide esituses, Okeaania pärismaalaste tantse trummipõrina saatel, portugallaste tööteemalisi ringtantse, prantslaste seltskonnatantse. Meie erinesime selle poolest, et olime kõige soojemates vammustes. Loodame, et mulgi kuues ja paksude villaste seelikute lehvides esitatud tantsud olid pealtvaatajaile sama eksootilised kui kalmõki shamaanitrummi põrin või futunalaste vööseelik.
Prantsusmaal tegeles meiega Association Culturelle d`Echanges Intern, kellega meil oli leping La-MenitreŽfestivalist osavõtu kohta. Festivalil esindas seda organisatsiooniproua Julie Clement, kes hindas kõrgelt meie esinemist ja kutsus Kaaratsimi osa võtma ka järgmisel aastal nende korraldatavatest festivalidest nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
Tagasiteel käisime Mont Blanci jalamil
Tagasitee kulges Shveitsi ja Austria. Shveitsis tegime peatuse ChamonixŽ Mont Blanci jalamil. Võtsime osa jalgsimatkast Valge järve juurde umbes 2350 meetri kõrgusele, kust avanes võrratu vaade Mont Blancile.
Kodutee oli pikk, kuid meil ei olnud igav.Lauterbrunneli orus külastasime Trümmelbachi koske, kuhu koguneb vesi kolmelt mäelt ja moodustab kümme koske.
Tegevust jätkus ka bussis – toimusid viktoriinid, laulumängud. Ööbisime kämpingutes või lausa lageda taeva all bensiinijaamades. Ilmad olid ilusad ja 31. juuli öösel olime kodus rõõmsate ja rahulolevatena.
Praegu on kosutav tagasi mõelda kordaläinud reisile, leitud sõpradele, tehtud tööle.
Tänavu sügisel alustas Kaaratsim oma 25. hooaega. Ees ootab Eesti-Soome tantsupidu ja reis sõprusrühma juurde Karlstadi linna.
ENE LÕOKE,
VEIGO MANDRE,
Kaaratsimi tantsijad
