Projektijuhi ja maavalitsuse tervishoiu peaspetsialisti Eha Anslani sõnul oli suur võimlemispidu aktsioon, kaasamaks maakonna kõiki lasteaialapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid mõtlema mudilaste rühile ja seda parandama. Et kõiki lasteaedu pole võimalik läbi käia, samuti õpivad lapsed peamiselt mängides, tekkiski mõte lapsed kokku kutsuda.
Lasteaiad, mis on liitunud tervistedendavate lasteaedade projektiga ja kus rühivõimlemine kuulub õppekavva, andsid oma kogemusi edasi ka teistele lastele.
Võimlemispeo maskotiks oli rebane, keda kehastas Kersti Teras Jõgeva kultuurikeskusest. Tema võttis enda peale ka teadustamistöö, samuti müras ja võimles lastega koos. Anslan on iseloomustanud maskotilooma rebast kui kavalat, saledat ja liikuvat ? sellist mõnusat ja tervislikku.
Meeleolukad võimlemiskavad
Lasteaedade lapsed esinesid võimlemispeol mitmete meeleolukate võimlemiskavadega, kus muu hulgas kasutati suuri palle, langevarje, võimlemiskeppe ja -rõngaid ning isegi ?lendavaid taldrikuid?. Võimlemiskavadele olid mõeldud põnevad nimed ning kasutati loomingulisust sobiva esinemisriietuse leidmisel. Õpitut tutvustasid kõigi seitsme tervistedendava lasteaia lapsed, aga põnevad kavad olid ära õppinud ka Siimusti lasteaia ning Põltsamaa lasteaia Mari mudilased.
Pärast ühist virgutusvõimlemist viis treener Aimur Säärits lastele läbi toreda tähelepanuvõimet treeniva mängu, mille märgusõnaks “lapsed”.
Mängu põhimõte oli selles, et korraldust (kükki, püsti, käed ette jne) tuli täita vaid siis, kui sellele eelnes sõna ?lapsed?. Reegli vastu eksinu langes mängust välja. Mitu last olid nii terased, et mängu lõpuni kordagi ei eksinud.
Lisaks lasteaedade liikumisõpetajatele tegelesid mudilastega ka füsioterapeudid, TÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud Kaja Hermlin ja Priit Eelmäe ning sama teaduskonna üliõpilased. Füsioterapeudid õpetasid lastele, millised harjutused on olulised tulevastele daamidele ja tulevastele meestele.
Lastele meeldisid enim ühismängud
Lastele meeldis kõige enam ühine mängimine pika ja toreda võimlemispeo lõpus. Sõideti justkui rongiga, kus igas peatuses pidi midagi tegema – kas pingil roomama, pallil hüppama, hoonööriga hüppama, langevarjuga lehvitama või midagi muud sportlikku tegema.
Et lapsed korralikult võimlema ja rühti hoidma õpiksid, palusid füsioterapeudid liikumisõpetajatel kaasa võtta pudeleid, mis veega täidetult asendasid edukalt hantleid. Tüdrukutele kulusid daamiliku rühi harjutamiseks ära võimlemiskepid ja -rõngad.
Hermlini sõnul on väga oluline, et laste seljad oleksid sirgemad ja käed-jalad osavamad. Õppejõududele ja üliõpilastele oli lasteaiaealistega tegelemine uus ja huvitav kogemus, sest varem on nõuandeid jagatud peamiselt täiskasvanutele.
Kaja Hermlin on olnud Jõgevamaal tervistedendavates lasteaedades niinimetatud õpetajate õpetaja, jaganud neile teadmisi selle kohta, kuidas tunda ära ebaõiget rühti ja mida teha selleks, et õiget kehahoidu saavutada ja hoida.
Kõik mudilased said kingiks helkuri
Ükski võimlemispeol osalenud laps ei jäänud ilma väikese ja vajaliku kingituseta. Kõik mudilased said helkuri, mis tuli kohe riietele kinnitada. Kel see hästi välja ei tulnud, sai abi kolmelt politseinikult või õpetajalt. Noorsoopolitseinik Marge Kimmel ütles, et ilma korralikult kinnitatud helkurita ei pääsenud spordikeskusest välja keegi: politseinike valvas silm kontrollis üle, kas väike valgusallikas on ikka selliselt kinnitatud, et autojuht seda näeks. Kimmeli sõnul tahavad lapsed ise väga, et nad nähtavad oleksid. Kahjuks jättis aga soovida paari täiskasvanu suhtumine, kes ütlesid et neil on väga kiire, küll lasteaias jõuab neid sättida küll ja tegelikult on õues päris valge.
Lustivere lasteaia mudilased, kellega pisut vestelda õnnestus, teadsid küll, et kui selg on sirge, siis on tervis hea. Nad oskasid öelda ka, et helkurit on vaja selleks, et autojuhid neid näeksid ja kõige huvitavamaks pidasid ta ühist “rongimängu”.
Projekt tervistedendavad lasteaiad on kestnud ligemale aasta ja kokku on liitunud seitse Jõgevamaa lasteaeda. Tervist edendavad Torma lasteaed “Linnutaja”, Jõgeva linna lasteaiad “Rohutirts” ja “Karikakar”, Kurista lasteaed “Karukell”, Puurmani lasteaed, Kuremaa lasteaed ja Põltsamaa lasteaed “Tõruke”.
Projekti idee kasvas välja 2003. aastal lasteaia Rohutirts poolt läbi viidud uuringust, millest selgus et 60 protsendil lastel ei olnud õiget rühti või vajasid nad abi rühi parandamisel.
EVA KLAAS
