Vooremaa maastikul asub tosin järve, millest kümme paikneb Jõgevamaal. Looduspiirkonna suurimaks järveks on Saadjärv, väikseimaks Ilmjärv. ?Järved ongi unikaalsus, mis loovad harvaesineva nähtuse Vooremaa voorte puhul,? lausus konverentsi ?Järveline Vooremaa? avades Vooremaa maastikukaitseala direktor Aita Saksing.
Tartu Ülikooli Geograafiainstituudi teadlase, loodusgeograaf Arvo Järveti ettekanne käsitles veemajanduslikke planeeringuid Vooremaal. ?Praegu kestab Eestis veemajanduskavade koostamine, mis peaks hõlmama kõiki vee ja veekogude kasutamise ning kaitsmise aspekte. Vooremaa tervikuna kuulub Peipsi- Viru vesikonda, mille veemajanduskava peaks valmima järgmisel aastal. Suurt territooriumi haaravas veemajanduskavas ei saa aga käsitleda väiksemaid objekte. Selle töö kordaminekuks oleks tarvis territoriaalset jaotust väiksemate jõgikondade kaupa. Vooremaal võiks näiteks eristada Amme ja Kullavere jõgikonda, mille baasil võiks moodustada veemajanduspiirkonnad, kus vajalikke töid korraldavad riigi toetusel veeühistud,? soovitas teadlane.
Maastikukorralduse probleemidest andis ülevaate Keskkonnakaitseinstituudi professor, maastikuökoloog Kalev Sepp. Ta märkis, et Euroopa maastikukonventsioon 2000 püüab ühendada loodus-ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige piirkondlikult tasandil.
Eesti Loodusfondi liige, nahkhiirteuurija Lauri Lutsar kõneles tiigilendlastest ja nahkhiirte kaitsest Eestis. Ta ütles, et ka Vooremaal elutsevat tiigilendlast ohustavad veekogude kadumine ja kinnikasvamine, vanade hoonete lammutamine või remontimine, õõnsate puude kadumine toitumispaikade lähedal.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse spetsialist, staazikas giid Ene Ilves vaagis oma ettekandes, kuidas Vooremaa maastikku turistidele ja puhkajatele atraktiivsemalt tutvustada. Senist tööd turismimajanduse alal analüüsides ütles ta, et Jõgeva maavalitsuse turismispetsialisti ja Palamuse Turismiinfokeskuse eestvedamisel on käivitatud projekte, mis on võimaldanud Vooremaa maastikule paigaldada infoviitasid, eesti- ja võõrkeelseid infostende, trükkida infovoldikuid ja rajada jalgrattamarsruute.
Ene Ilves tegi mitmeid ettepanekuid loodusturismi ja õppepotentsiaali suurendamiseks Vooremaal. Nii soovitas ta välja ehitada mõnusaid igaüheõigusega puhkekohti järvede äärde, korraldada kodukaunistamise alaseid koolitusi võimalikult paljudele inimestele, õpetada välja giide, kes tunnevad ja oskavad tutvustada kogu Vooremaad, koostada raamat Vooremaast kui tervikust.
JAAN LUKAS
